Kui nüüd üdini aus olla, siis mul on millegipärast olnud eelarvamused BMW mootorrataste suhtes. Nähes üritustel inimesi mõne suure “bemmiga”, on nad mõnikord tundunud kuidagi kohmakad, rasked ja keerulised talitseda. Või siis on mõni lihtsalt võtnud vast liiga suure ampsu enda jaoks, mis seda muljet on mulle tekitanud. Välja arvatud üks motoorienteerumise legend Juho oma…
Kui siin tasapisi hakkasin igasugu üleliigsete asjade müügikuulutusi üles panema, sain päris mitu kirja küsimustega, et mis nüüd juhtunud on? Kas plaanite ära kolida? Juhtus aga see, et kolm kuud ringi rändamist talvel koos perega muutis oluliselt meie prioriteete ja mõttemaailma. Kolm kuud hästi lihtsat elu koos lastega. Väga vähe asju. Vabadus. Ohtralt koos veedetud…
Juunist alates on meil olnud keerulised ajad ja süda valu täis. Taaskord üks sellistest õppetundidest, kus mõistad, et asjad siin elus, mille üle on meil kontroll, on kukimuki ja tegelikkuses suht pisiasjad, sest neid asju siin elus saad sa alati muuta või ümber otsustada või mida iganes peale hakata, kui see on sinu kätes. Hoopis…
Juulikuine pühapäev. Väljas on traditsiooniline meie suvi, vahelduv vihm ja vist ligi kahekümnekraadine soojus. Kondid ja lihased on kuradi kanged ja hullupööra tahaks ennast välja magada ja puhata. Aga tegelikult tuli tahtmine ka natuke kirjutada. Eilsest on nii toredad emotsioonid, et kuidagi ei taha neid endale hoida. Jõudsime Võru kandist öösel kell kaks koju ja…
Ma ei tea miks, aga tuli selline tunne, et jagaks teiega oma argipäeva, mis meie puhul on tegelikult pidevalt üks paras seiklus. Ja alatasa kuuleme ka küsimust, et aga mis teil kogu aeg teha on siis nii palju? Enne aga kui meie päevani jõuan, on mitmed huvi tundnud, et kuidas me nädalavahetus siis läks. Üle…
Eelmises postituses jäime pooleli sellega, et maabusime mandrile ja saime osa liivatormist. Olime juba kaks ööd teinud nö wild campimist ja maru tore oli, otsustasime jätkata ja valisime suvaliselt kaardilt järgmise koha. Nafplio lähedal leidsime imelise vaikse rannaäärse koha, kuhu jäime peatuma suisa kolmeks ööks. Linna servast ühest toredast ehitusmaterjalide- ja kodukaupade poest saime väärt…
“Miks sa lähed tsikliga võistlema?” küsis mu äsja viieseks saanud tütar reede lõunal kui püüdsin asju pakkida ja üles leida kogu oma motovarustust, mis kaks aastat tühja seisnud. “Hea küsimus,” pidin talle tõdema. “Ilmselt seetõttu, et ennast elusana tunda, ennast proovile panna, natuke kodusest rutiinist välja raputada,” jätkasin vastusega, aga jäin selle kõige üle tegelikult…
Mitu päeva käisime Kreetal korteri peremehele rääkimas, et me jääme natukeseks veel ja tahaks selle eest raha ära maksta. Manoulisil olid aga käed-jalad tegemist täis ja kuidagi ei jõudnud me selle reaalse raha üle andmiseni. Ükski asi pole niisama. Kui kätte jõudis õhtu, mil ees ootas meie viimane ette makstud öö, tabas meid Tuljoga kummaline…
Nädalaks siin Kreetal seda “talve” jaguski, kus puhus vingem tuul, päevane temperatuur oli 8-9 kraadi ümber, sadas nende mõistes vist päris palju, päikest polnud ja meri vahutas. Nüüd näitab ilmateade iga päevaga üha soojemat ja päikselisemat ilma. Tänagi oli vist juba 12-13 kraadi. Mida rohkem on selget taevast, seda rohkem tuleb sealt taevast ka internetti…
Uus genekas käes, oli aeg asuda keset küla bussi remontima. Mingi osa tööriistu oli meil endil kaasas ja spetsiifilisemad asjad tuli küla pealt laenata. Maja peremees laenas meile lahkelt oma tööriistakohvrit, tassis lisaks kullinokkasid ja kõike muud. Oli temalgi põnev ninapidi juures olla. Küla vahelt sobitasime tutvust ühe garaažiomanikuga, kes sõnakestki inglise keelt ei rääkinud…
