Igal juhul lõpuks tuli ühel hommikul Neos Marmaras see tunne peale, et täna võiks vist kuskile edasi liikuda ja võtmed ära anda. Kuna põhja pool Kreekas on kohalikud nii palju rääkinud ülivõrdes Kreeta saare kohta ja see meist umbes 1000 kilomeetri jagu lõunas asus, otsustasime sinna minna – näeme-kogeme midagi uut ja äkki on seal…
“Kalimera! One night more please!” Nende sõnadega käisin hommikuti maja perenaisele lisaöö eest tasumas. Mitte üks ega kaks korda. Viis korda vähemalt 😀 Nii tore oli lihtsalt üle mitme aasta taas selles meile erilises kohas olla. Muudkui kondasime mööda linna ja selle ümbrust ringi. See on täpselt nii parasjagu suur kohake, et põhimõtteliselt jaksad sa…
Siin on päevad kõik nii sassis. Ma arvan, et 6. jaanuari hommik oli see, kui ärkasime juba meile armsalt Kreekamaalt. Lapsed olid hommikul kõik ülirõõmsas tujus, päike tervitas meid eredalt ja nädala jagu grippi, kõrget palavikku ja muud jama, oli täiega eilne päev. Energia oli tagasi ja haigus seljatatud. Kaks ööd bussis ja pikad sõidud…
Hommik Krakowis. Pakkisin kogu oma kalli vara ehk siis mees ja kolm last bussi ja sättisime suuna lõuna poole. Buss oli meil pargitud valvega parklasse, kus hinnakiri seinal 60 zlotti ööpäev. Ja loomulikult, vahi nalja, kahe ööpäeva eest sooviti 240 zlotti, mis meie rahas on pea 55 eurot. Turist, suure bussiga, koorime! Kui kõik teised…
juuni 2019 Mulle kohutavalt meeldib kui elus on spontaansust! Mõnikord meeldivad mulle plaanid ja tähtajad ka, aga vabadus teha kiireid ja ootamatuid otsuseid lisab elule mõnuga vürtsi. Ühel juunikuu õhtul ajasime Mürru rehe alt välja – oli teine kaks aastat seal nukrutsenud ja lubasime tal kopsud puhtaks köhida hoovis. Tekkis mõte, et läheks õige laupäeval moto-orienteeruma…
Minu ustavaks ratsuks sai BMW GS310. Väga värske pill, ainult 1400 kilomeetrit sõitnud. Nagu juba varasemas postituses mainitud sai, siis küll meil ikka kulus aega seal rendipunktis selle soliidse härraga, et tsikkel koos üle vaadata ja mu asju kohvrisse pakkida. Suur tseremoonia oli ka tagatisraha koos ümbrikusse panemine, selle kinni liimimine, seejärel koos allkirjade kirjutamine…
23. aprillil kell kolm istusin Paides bussi peale, et Pärnusse sõita. Otsustasime niimoodi, sest kui Tuljo oleks mind Pärnusse ära viinud, poleks ta jõudnud rajale kastma. Siit mu seiklus siis algaski. Buss kolistas kõikvõimalikud väikesed külad läbi, Vändrad ja Paikused ja mis kõik veel, aga ma magasin need kõik õndsalt maha. Kella viieks jõudsime Pärnusse,…
Ilmus AjaLehes juuni 2016 AjaLeht Täpselt aasta tagasi 28. märtsil maandusid neli seljakotituristi soojas kevadises Kreekas, et kaks nädalat mööda Peloponnesose poolsaart ringi rännata. Täna on kuidagi väga paslik neid lugusid meenutada 🙂 Kreekaga meenub alati kaunis meri ja hõrgutav kohalik toit, võimsad mäed ja kohalikud loodusannid, ülisõbralikud kreeklased ise. Aga ka sealne majandusolukord, üleajavad prügikastid,…
