Sinised vilkurid jõudsid poe ette ja välja astus nägus Kreeka politseinik. Selgitasin talle, et mul ei ole õrna aimu ka, miks arvati, et politsei meid ses olukorras aidata saab ja miks ta kutsuti. Mees naeris, kuulas me mure ära ja kukkus tuttavatele helistama, et meile puksiir leida. Ühe sõbra oma polnud me bussi jaoks piisavalt…
Igal juhul buss jäi tol õhtul tummaks mis tummaks. Meil ei olnud enam voolu. Kell oli vist pea kaheksa õhtul juba. Oli suht jahe ja väljas kottpime. Lapsed ärkasid ja esimene küsimus oli, et miks buss ei käi. Tuljo uuris pimedas nii palju kui nägi, kas kuskilt on mõni juhe lahti või kaitse läbi. Ei…
Meie majast avanes vaade kuskile kaugete lumiste mäetippude peale ja tekkis soov teada saada, mis võiks olla teispool neid suurejoonelisi mägesid. Mõeldud-tehtud, plaan paigas. Ühel hommikul istusime bussi ja läksime taas liikvele. Eks me ole neid mägiteid Kreekas varemgi väga palju sõitnud nii auto kui tsikliga, aga need mäed ja need vaated, mis siin Kreetal…
