Värsked emotsioonid: “Hullupööra vinge lihtsalt!”

Juulikuine pühapäev. Väljas on traditsiooniline meie suvi, vahelduv vihm ja vist ligi kahekümnekraadine soojus. Kondid ja lihased on kuradi kanged ja hullupööra tahaks ennast välja magada ja puhata. Aga tegelikult tuli tahtmine ka natuke kirjutada. Eilsest on nii toredad emotsioonid, et kuidagi ei taha neid endale hoida. Jõudsime Võru kandist öösel kell kaks koju ja…

Loe edasi

Motokrossi ei tee ja jääme oma plaanide juurde

Eelmist postitust alustasin sõnadega, et kui külgkorvide- ja quadide karikasari teatas oma etappide ärajäämisest, oli rajameistri telefon kõnedest punane sooviga, et keegi võiks motokrossi korraldada. Panime üles üleskutse ja eelarve, kui palju krabisevat ühe võistluse tegemiseks kulub, kuid vastukaja oli minimaalne. Seega ei, jääme oma paika pandud plaanide juurde ja suure võistluse korraldust ette ei…

Loe edasi

760 kilomeetrit rajategu – mõni piirkond õitseb, teine laguneb

Ehhee – käes on jälle aeg moto-orienteerumist korraldada! Kesk-Eesti Tuur it is! Neljateistkümnes kord juba 😊 ja kuna mu peres neid beebisid siin viimaste aastatega muudkui lisandub, siis sedakorda on mu suvi kahjuks motavabalt möödunud ja rada tuli ette valmistada neljal rattal. Igal juhul, 10. septembril saab taas üks vinge moto-orienteerumise etapp toimuma ja nii…

Loe edasi

Ennast ebamugavatesse olukordadesse sättida on päris tore

Kui me septembri teisel nädalavahetusel “Nägemata Eesti” sarja moto-orienteerumise etappi “Kesk-Eesti Tuur” korraldasime ja pärast starti võistlejatele kaarte kätte jagasin, tabas mind heas mõttes jõhker kadedusetunne. Viimati sõitsingi tsikliga aasta tagasi kui sama ürituse tarvis rada tegin. Kevad ja suvi läksid aga sel aastal raseduse lõpu, sünnituse, sellest taastumise ja tutika beebi taktis. Süda tilkus…

Loe edasi

Kuidas mu süda röövitud sai

Mõtlesin, et googeldan väheke ja leidsin ühe artikli aastast 2008, mis ilmus nii Auto Bild Eesti ajakirjas kui Järva Teatajas. Tol ajal jutustasin moto-orienteerumisest nii: Pärnumaal Jõesuu kandis korraldati motoinimestele mõeldud orienteerumisvõistlus Kõrtsitee. Kui üdini aus olla, siis esimese hooga ei huvitanud see võistlus mind karvavõrd. Aga tagantutsitaja tegi oma töö hindele «väga hea» (tervitused…

Loe edasi

Funday Sunday ja kummalisi mõtteid tsiklisõidult

Olen viimastel aastatel täheldanud, et ürituste korraldamine ei lähe enam nii loppelt kui varasemalt ja seda ennekõike just emotsionaalses vormis. Lisaks füüsilisele ja vaimsele tööle, pingutad asjade õnnestumise nimel väga palju ka emotsionaalselt ja tagasiside sealjuures on väga olulisel kohal. Kui tagasiside hoopis puudub, on see veelgi hullem, sest oled teadmatuses – ons kõik hästi…

Loe edasi

Kolm üritust ühe hooga – väsitas ikka ära küll

Kui TOP200 neljas etapp oli selja taha jäänud, ei saanud me mitte loorberitele puhkama jääda, sest korraldamist vajasid ka Põrguliste Metsasõidu II etapp ja moto-orienteerumise neljas etapp. Kaks nädalat tempokat tööd veel. Peame ka töökoda Aravete Motosalong ja seal oli meil ürituste tõttu töö peaaegu et seisma jäänud, sest kahjuks kõikjale meid ei jagu. 30…

Loe edasi

Aitäh! Üheksas Kesk-Eesti Tuur on toimunud!

Pidin praegu laua tagant püsti tõusma selleks, et otsida rahakotist välja load, et teada saada, millal ma siis ametlikult tsikliga sõita võisin. 9. oktoober 2007. See tähendab seda, et minu elu esimesele moto-orienteerumisele Kõrtsiteele vedas mu vend mind 2008. aastal. Mäletan hästi, et algajana oli see tsiklisõit ikka paras pingutus, aga pärast seda kuut tundi…

Loe edasi