Motokrossi ei tee ja jääme oma plaanide juurde

Eelmist postitust alustasin sõnadega, et kui külgkorvide- ja quadide karikasari teatas oma etappide ärajäämisest, oli rajameistri telefon kõnedest punane sooviga, et keegi võiks motokrossi korraldada. Panime üles üleskutse ja eelarve, kui palju krabisevat ühe võistluse tegemiseks kulub, kuid vastukaja oli minimaalne. Seega ei, jääme oma paika pandud plaanide juurde ja suure võistluse korraldust ette ei võta.

Mis meil siis plaanis on? Suvel tegime ühe ajavõtuga treeningu katsetamaks üht motomaailmas uut ajavõtuteenuse pakkujat. Siis kõik toimis kenasti, aga Strongman võistlusel olid anomaaliad ja esimeselt ringilt tulijatelt ei saanud kätte mitte üht aega, mistõttu paigaldasime kiirelt uue kaabli ja andsime uue stardi. Seega, et saada asjad kenasti 100% toimima, teeme oktoobris veel ühe ajavõtuga treeningu.

Oleme tasapisi teinud töödega algust, et rajada lastele/algajatele täiesti oma eraldiseisev krossirada. Kas me sellega sel sügisel valmis saame, ei julge lubada. Aga hullult äge oleks muidugi, kui saaksime lasteraja profiiliga ajavõtuga trenni päevaks ühele poole, et lapsed saaks juba katsetama tulla ja siis kevadel viimaste lihvimistööde ja ala korrastusega tegeleda. Ei luba midagi, aga kes teab.

Oktoobri lõpus on meil mõttes klubimajas üks halloweeni party ja baar teha, sest külavahel ei toimu mitte midagi 😀 Juunis tegime samuti retrodisko eesmärgiga maja ja hoovi korrastada. Halloweeni peo eesmärgiks on samuti panna lihtsalt iseenda pärast töödele tähtaeg, et saaks klubimajas pika saali ehitamisega lõpuks valmis ja siis üheskoos tähistada.

Isiklikus elus on meil hetkel väga palju muudatusi käsil ja kolime mõneks ajaks tsivilisatsioonist jälle minema, mis tähendab aga seda, et maakodu ümber on suured RMK alad ja nii saame ette võtta metsades kolamise ja kui RMK on nõus, siis novembri algul RingiRally teha.

10. septembril pidasid Kurisoomotoristid ehk me vennaga maha meie neljateistkümnenda moto-orienteerumise “Kesk-Eesti Tuur”. Kolme lapse kõrvalt asju organiseerida ja rada teha on ikka suhteliselt aja- ja närvikulukas, aga tehtud saime! Ja oli taaskord – ma ei väsi kordamast kui tore liik on moto-orienteerujad – üli tore! Lõime kõigi aastate osalejarekordi 118! Ja külma vee austajad, meie hilisõhtune kottpimedas tähistaeva all ujumaskäik oli elamusterohke!

Nii et kuulmise-kirjutamise-nägemiseni ja kohtume peagi!