“Te ju pidite Põhja-Kreeka jääma?! Miks te nüüd siis ära läksite?” Nii siin tuttavad uurivad. Ei, see kolimine polnud üldse tingitud hallitusmajast (mis muidugi hea tõuke andis), vaid me ei saanud oma planeeritud palli seal veerema. Universumil olid omad plaanid ja läbi seikluste jõudsime hoopiski tuhat kilomeetrit lõuna poole. Neos Marmaras Põhja-Kreekas Halkidikil on üks …
Ühel õhtul me hakkasime lihtsalt lõuna poole sõitma, sest noh, aitab sellest venitamisest! Sedakorda tuli järelkäru koos tsiklitega ka kaasa. Mida kaasa pakkisime, palju raha teel kulus, kuidas teekond kulges, kus ööbisime, kuidas lastega teel majandada ja kõike muud leiab alljärgnevast postitusest. Kui reaalsuses unistasime, et saame startida lõuna poole novembri algul, siis päris elu …
See on uskumatult jälk, mis õues toimub! September ja oktoober olid küll väga ilusad, aga need paar viimast õudsat päeva panid mind aktiivselt möödunud Kreeka mälestusi välja kaevama ja uusi plaane tegema. Ma tunnen, et ma ei suudaks seda plögast ja pimedat aega siin välja kannatada. Lumi tuli maha. Lapsed üli vaimustuses, sest nad pole …
Kui ma möödunud aastal kirjutasin, et lahkusime saarelt, sest mandriinimestena tundus saar meile ahistavaks muutuvat, siis seekord oli kõik teisiti! Me ei suutnud ära minna! Kirjutatud 31.03.2024 Ma ei taha pakkida! Ma ei taha, et ma enam ei saa kohalikust pagarikojast hommikuti värsket saia osta! Ma ei taha teada, et ma ei saa enam turul …
Eelmises postituses jäime pooleli sellega, et maabusime mandrile ja saime osa liivatormist. Olime juba kaks ööd teinud nö wild campimist ja maru tore oli, otsustasime jätkata ja valisime suvaliselt kaardilt järgmise koha. Nafplio lähedal leidsime imelise vaikse rannaäärse koha, kuhu jäime peatuma suisa kolmeks ööks. Linna servast ühest toredast ehitusmaterjalide- ja kodukaupade poest saime väärt …
Mitu päeva käisime Kreetal korteri peremehele rääkimas, et me jääme natukeseks veel ja tahaks selle eest raha ära maksta. Manoulisil olid aga käed-jalad tegemist täis ja kuidagi ei jõudnud me selle reaalse raha üle andmiseni. Ükski asi pole niisama. Kui kätte jõudis õhtu, mil ees ootas meie viimane ette makstud öö, tabas meid Tuljoga kummaline …
Nädalaks siin Kreetal seda “talve” jaguski, kus puhus vingem tuul, päevane temperatuur oli 8-9 kraadi ümber, sadas nende mõistes vist päris palju, päikest polnud ja meri vahutas. Nüüd näitab ilmateade iga päevaga üha soojemat ja päikselisemat ilma. Tänagi oli vist juba 12-13 kraadi. Mida rohkem on selget taevast, seda rohkem tuleb sealt taevast ka internetti …
Uus genekas käes, oli aeg asuda keset küla bussi remontima. Mingi osa tööriistu oli meil endil kaasas ja spetsiifilisemad asjad tuli küla pealt laenata. Maja peremees laenas meile lahkelt oma tööriistakohvrit, tassis lisaks kullinokkasid ja kõike muud. Oli temalgi põnev ninapidi juures olla. Küla vahelt sobitasime tutvust ühe garaažiomanikuga, kes sõnakestki inglise keelt ei rääkinud. …
Sinised vilkurid jõudsid poe ette ja välja astus nägus Kreeka politseinik. Selgitasin talle, et mul ei ole õrna aimu ka, miks arvati, et politsei meid ses olukorras aidata saab ja miks ta kutsuti. Mees naeris, kuulas me mure ära ja kukkus tuttavatele helistama, et meile puksiir leida. Ühe sõbra oma polnud me bussi jaoks piisavalt …
Torm “Barbara” tuli ja viis ilusad soojad päikselised ilmad. Mõned päevad suisa marutas – oli vinge tuul, sadas rahet ja vihma, mäed kattusid lumega. Meri oli nii maruline, et ma ei saanud rohkem kui nädala jagu ujuma. Tali saigi meid lõpuks kätte! Kui kehv ilm, tuleb bussiga ringi trippida. Kohalikust televisioonist nägime, et ilmahoiatused olid …