Nagu eelnevalt kirjutasin, siis seekord oli sellest Eesti mullist väljatulemine aeganõudvam. Ka laste jaoks. Umbes kaks nädalat pärast ärasõitu tuli nende jaoks see mentaalne kokkuvarisemine: igatsen meie malamuuti (elab vanaisa juures), igatsen meie kassi (talvitub mõnusasti pealinnas), igatsen oma sõpru (tervitused Kertule ja Markole ja nende vanematele), igatsen vanavanemaid, vana kodu, oma voodit ja riidekappi! …
Kui me siin Kreekas omale rendimaja asusime otsima, tutvusime kohalikus käsitööburgeri kohas ühe ägeda naisterahvaga, kes tegi meile, võhivõõrastele heast südamest tohutu pakkumise. Kui küsisime temalt, miks ta nii teeb, vastas ta, et meie ühiskonnast hakkab kaduma inimlikkus ja kui olla teiste vastu hea ehk siis saab ka tema abi kui ta seda kunagi vajama …
Kui ma möödunud aastal kirjutasin, et lahkusime saarelt, sest mandriinimestena tundus saar meile ahistavaks muutuvat, siis seekord oli kõik teisiti! Me ei suutnud ära minna! Kirjutatud 31.03.2024 Ma ei taha pakkida! Ma ei taha, et ma enam ei saa kohalikust pagarikojast hommikuti värsket saia osta! Ma ei taha teada, et ma ei saa enam turul …
Kuulasin täna Marie Forleo B-Schooli moodulit ja selle ülesanne pani mind natuke elu üle filosofeerima. Miks ma teen seda, mida ma teen? Mis on selle põhjus? Ja mis on mu unistuste põhjused, need miksid? Kas Sinu tegevustel on sügavamad põhjused? Tihtilugu vaadatakse meie pere elustiili ja eluviisi ja küsitakse – kuidas? Ma ei tea isegi …