How was my first e-book born? Purely out of my own experience and need! I really wanted to know more about life and wasn’t willing to accept the situations I had allowed myself to fall into. I’ll tell you my story. Most of my life, I’ve lived somewhat fumblingly – you kind of know what …
Kuidas sündis minu esimene e-raamat? Puhtalt oma kogemuse ja vajaduse pealt! Soovisin nii väga elust rohkemat teada saada ja ei olnud nõus olukordadega, kuhu olin lubanud endal sattuda. Räägin Sulle oma loo. Enamuse elust olen elanud kuidagi suht kobamisi – sa justkui tead, milline peaks olema see unistuste elu, aga mingil põhjusel soovib su salapärane …
When I wrote last year that we left the island because, as mainlanders, the island felt stifling, this time it was completely different! We couldn’t leave!Written on 31.03.2024 I don’t want to pack! I don’t want to no longer be able to buy fresh bread from the local bakery in the mornings! I don’t want …
Kui ma möödunud aastal kirjutasin, et lahkusime saarelt, sest mandriinimestena tundus saar meile ahistavaks muutuvat, siis seekord oli kõik teisiti! Me ei suutnud ära minna! Kirjutatud 31.03.2024 Ma ei taha pakkida! Ma ei taha, et ma enam ei saa kohalikust pagarikojast hommikuti värsket saia osta! Ma ei taha teada, et ma ei saa enam turul …
Kui alguses hellitas saare meditsiin meid lootusega, et uurime ja koju lähete terve lapsega, siis veebruari lõpuks tundsime täiega, et oleme sattunud hoopiski pettumuste jadasse. Aga mõtled oma mõtted ära ja rühid ikka edasi. Eksju! Veebruari lõpp. Vaatad aknast välja ja mandlipuu õite vahelt piilub vikerkaar. Kreetal on kevad ja lopsakas loodus tärkab, vihmasadusid veel …
At first, the island’s medical care filled us with hope, promising that we would investigate and go home with a healthy child. But by the end of February, we felt like we had entered a series of disappointments. Yet, you gather your thoughts and keep moving forward. Right? It’s the end of February. You look …
Olgem ausad, kui meie saare kliinikumi arst meile teatas, et ta sooviks, et me temaga koos ühel Ateena tohtrite visiidil käiksime lisaarvamust saamas, ei olnud ma südames selle üle sugugi õnnelik. Mu sisetunne ütles, et ega sealt midagi head ei tule – veelgi suurem riiklik haigla ja puudub personaalne lähenemine, arvasin. Miks ma siis läksin? …
Üks pühapäeva pärastlõuna kuulus jälle selliste kummaliste juhtumite klassi. Kohalikud on väga põneva mõttemaailmaga, kuid nendeni on keeruline päriselt pääseda. Tol päeval saime nende kultuurile natuke lähemale naabritega pannkooke süües ja kohalikku viina ehk rakit juues. Siinne “talv” oli just mööda saanud ja tuli kohe tuhin siinse ilusa ilmaga õues toimetada ja koristada. Vedasime altmaja …
One Sunday afternoon belonged again to the class of such strange incidents. The locals have a very intriguing mindset, but it’s difficult to truly reach them. That day we got a little closer to their culture by eating pancakes with neighbors and drinking local moonshine rakı. The ‘winter’ here had just passed and there was …
Listening to Marie Forleo’s B-School module today made me to philosophize about life. Why do I do what I do? What’s the reason behind it? And what are the reasons behind my dreams, those big why’s? Do your actions have deeper motivations? Often people look at our family’s lifestyle and way of living and ask …