Mis maksab elu Kreetal ja kuidas ilm on – nii raske oli lahkuda!

Kui ma möödunud aastal kirjutasin, et lahkusime saarelt, sest mandriinimestena tundus saar meile ahistavaks muutuvat, siis seekord oli kõik teisiti! Me ei suutnud ära minna!

Kirjutatud 31.03.2024

Ma ei taha pakkida! Ma ei taha, et ma enam ei saa kohalikust pagarikojast hommikuti värsket saia osta! Ma ei taha teada, et ma ei saa enam turul naerusuiste müüjatega lobiseda ja krahmata kokku värskeid avokaadosid, artišokke ja apelsine! Seekord oleme me siia kuidagi nii sisse elanud, et väga raske on lahkuda. Aga me kindlasti tuleme tagasi! Me oleme leidnud oma armsa kohakese siin päikese all, kuhu oma talvepesa punuda.

Mõtisklesime siin, et miks küll möödunud aastal tunded teisiti olid ja saarelt lõpuks ära tahtsime. Asi polnudki tegelikult selles, et meri ümberringi, vaid asi oli tegelikult korteris olemises. Me rentisime toona üsna ruumikat korterit, aga tuu pole tuu. Tänavu leidsime maja ja elu kohe hoopis teine. Saad kaminasse tuld teha, uksed on pärani ja lapsed jooksevad sisse-välja, nad saavad oma hoovis mängida ja olla. Kui eelmine aasta võtsime reisi kui rohkem avastamist ja kondamist, siis sel korral tulime teadlikult niiöelda elama ja terviseid turgutama.

Tervisest rääkides, siis seekord on meil tekkinud kummaline fenomen. Meil ei ole enam mitte millegi järgi isu! Midagi on vaja süüa, aga et valida, mida süüa, on üsna katastroofiline. Mitte miski enam ei isuta. Me oleme saanud siin süüa väga ohtralt igasugust värsket kraami, mereande, kala ja liha. Ise arvame, et meie vitamiinivarud on nüüd vist nii täis, et äkki seepärast mitte miski enam ei isuta. Ma ei ole mitte kunagi oma elus sellist tunnet tundnud.

Ja üks kummaline teema on veel. Meil oleks siin justkui nagu mingid meeled avanenud või südamed lahti läinud. Kogeme, tajume ja tunneme maailma kuidagi teistmoodi. Seda on väga keeruline seletada, aga midagi meis kõigis on tohutult muutunud. Mingid taipamised on tekkinud ja vaatenurk elule ja inimestele kahtlemata muutunud.

Ma armastan täiega kogu siinset lihtsust ja pisiasjadele mitte tähelepanu pööramist. Kui hullult keeruliseks me põhjamaalased suudame mõnikord kõik teha. Kas kõiki reegleid on vaja ikka näpuga järge ajades täita.

Mida me siis seekord siit endaga kaasa toome? Kahtlemata muutunud meele ja püüame seda lihtsa elu fenomeni rakendada ka Eesti igapäeva. Püüame ka Eestis olla naeratavamad ja sõbralikumad – meie esimesena ja äkki mõni põhjamaalane peegeldab siis vastu ka 😀 Aga oleme õppinud ka seda, et sa võid sõbralik olla, aga ehk ei peaks liiga kergekäeliselt uusi inimesi oma ellu tervitama. Oleme selles osas võib olla varem liiga avatud olnud ja siinkohal võtame kreeklastest eeskuju.

Räägime siis ilmast ka ikka, nagu kombeks. Kreeta talv on soojem kui mandri Kreekas. Isegi Kreetal on kliima lääne osas, kus kõrgemad mäed ja mägedes ohtralt lund (jep, talvel saab siin suusatada ja lumelauatada), niiskem ja jahedam kui idaosas, kuhu meie oma mõnusa külakese oleme leidnud. Oleneb ka kõrgusest, kus sa asud. Tänavu olid teed lumised juba ka 400 meetri kõrgusel, aga all mere ääres oli miinimumtemperatuur öösel vist +8 kraadi. Novembris on meie mõistes veel täitsa suvi ja meri soe. Isegi jõululaupäeval oli päeval +23 ja olime rannas.

Jaanuar-veebruar on vast kõige kehvemad kuud, kus vahepeal marutab ja tuleb vihma. Novembris-detsembris oli ka merevesi veel päris soe meie jaoks, aga jahenes umbes 16-17 kraadini jaanuaris pärast torme. Pidevas päikeses on see täitsa tore vahelduseks kamina ees istuda ja nautida ka jahedamat ilma. Enamasti sel perioodil päevane temperatuur +16-+18 kraadi, aga jällegi päikese käes väga soe. Tihti kipub kraadiklaas ka kreetalaste talvel päeva aeg ikka sinna +20 ja peale minema. Meile igal juhul väga meeldib ja sobib see siinne “talv”. Kui ilm on kehv, siis tead, et see ei kesta pikalt. Maksimum paari päeva kaupa marutab. Pikk püks ja softshell jakk on maksimum, mida siin vajad. Õhtul õues istudes tõmbad pleedi ümber.

Üks suur boonus on muidugi see, et elu on veidi odavam ja toidukraam värske! Kahele inimesele saab talveperioodil korteri rentida juba alates 300 eurost. Keskpäraselt on korter 400-500 eurot, majad alates 700 enamasti. Diisli hind oli talvel enamasti 1.5 ja 1.6 euro kandis, seega suht sama nagu meil.

Toidust, retseptidest ja hindadest räägime järgmises postituses

Meie villa (kreeklastel on vist kõik majad villad 😀 ) maksab kuus 750 ja see on kreeklaste mõistes suht suur ja suure hooviga. (video leiad mu FB-st). Mingeid lisakommunaale meil näiteks ei lisandu – internet, teler, soe vesi, elekter, küte on juba hinna sees. Eestis me oma majapidamisi talvel selle rahaga ära ei majandaks. Suvel me oluliselt ei priiska, et saaksime talvel jälle siia tulla. Keerame kodu ja töö juures uksed lukku, veed välja ja adjöö!

Enne kui kuskile pikaajalist renti võtta, tasub natuke olukorraga tutvuda. Näiteks leidsime ulmeägeda kahekordse tõelise villa basseiniga ülisoodsalt. Läksime vaatama ja mõistsime, et esiteks oli tee majani liiga järsk – me oleks oma siduri kaotanud ja see oleks võinud väga kurvalt lõppeda. Juba üks kord sinna minna võttis bussil rattad pöörangul kaabetama, sest asfalt on siin maal väga libe. Vihmaga me üles ilmselt polekski saanud.

Teiseks oli see üsna kõrgel, mis tähendanuks külmemat keskkonda ja isegi lund. Kolmandaks olid rõdude piirded nii madalad, et me oleks pidanud kogu aeg lapsi passima, et keegi kusagile ei turniks. Neljandaks oli hoov piirideta ja kaldus, et kui keegi kukkunud oleks ja rullima hakanud, oleks ta päris mitu meetrit üle hoovi piiri alla asfaldile kukkunud. Mägisel maal on palju nüansse, mida esialgu lamemaalasena ei oska üldse arvesse võttagi. Olime sellest majapidamisest suht lummatud enne kohalejõudmist, aga nagu ütlesin, meeled on siin avanenud. Eelnev öö nägin unes Elistini, kes rippus koridoris trepi kohal käsipuust kinni hoides. See oli korralik õudukas, aga tõi mulle mingi suurema hoiatuse, mida jälgida ja silmas pidada. Selliseid huvitavaid ja kummalisi sõnumiga unenägusid jagus nii mulle kui Tuljole.

Ebamugav on aga see, et siinsed elamised ei ole mitte kuidagi tihendatud. Tuul ulub ustest ja akendest sisse, nii et järgmine kord võtame ise tihendid kaasa 😀 Kivipõrandad on külmad, kohalikud ise käivad ruumides jalatsitega. Meie ostsime sussid ja hunnikus vaipasid, et olemist mõnusamaks teha. Need on ehk miinused, millega tuleb siin maal arvestada.

Meil on nii hea meel ja oleme nii tänulikud, et saime talve siin mööda saata ja oma vaimset ja füüsilist tervist mõnusalt turgutada. Jah, Eesti talv on ka kohati tore, aga kolme väikelapsega valin ma võimalusel siiski midagi lihtsamat. Elus on ju kõik valik ja ma pole kuulnud, et kannatamise eest kusagil medaleid jagatakse? 😀 Kui sul tekkis nüüd mingeid küsimusi Kreetal talvitumise ja muu elu-olu osas, jäta need Facebooki ja vastan suurima hea meelega 😊

Positiivsema mindseti endale saad alla laadida siit: https://wonderfullife.motomari.com/