Siin on päevad kõik nii sassis. Ma arvan, et 6. jaanuari hommik oli see, kui ärkasime juba meile armsalt Kreekamaalt. Lapsed olid hommikul kõik ülirõõmsas tujus, päike tervitas meid eredalt ja nädala jagu grippi, kõrget palavikku ja muud jama, oli täiega eilne päev. Energia oli tagasi ja haigus seljatatud. Kaks ööd bussis ja pikad sõidud ei morjendanud lapsi kuidagi ja tervenesid nad tasapisi ka neis tingimustes. Peaasi, et pere koos ja buss armastust täis.
Kuna plaan Skopjest Makedoonias varusid täiendada ja lastele kevadisemaid sportlikke riideid osta nurjus, võtsime eesmärgiks Thessalonikis mõni kaubakeskus otsida. Lapsed kasvavad kiirelt ja vastu talve polnud meil Eestis riidekapis just piisavalt sobilikke rõivaid kaasa haarata. Jõudnud kaubakeskusse, haigutas parklas täielik tühjus. Ühe kohviku uksed olid siiski avatud ja rõõmsalt meie esimesi külmi Kreeka kohvisid ehk frappesid oodates sain teada, et täna on kõik asutused kinni, sest on suur püha. Jep, meil Eestis ka korjatakse 6. jaanuaril kõik jõulukraam kokku, aga Kreeka õigeusklikus keskkonnas peetakse sel päeval vist Kristuse sünnipäeva ja on suured pidustused. Mere ääres viskab kirikupapp ristigi merre ja mehed ujuvad seda otsima. Ok, jälle plaani muudatus. Ilmselt me Thessalonokisse ka ööbima ei jää ega poodide uste avamist ootama.
Millegipärast juhatas elu meid ikka selles suunas, et otsejoones oma armsasse linnakesse minna, kuhu me pea kümme aastat tagasi tsikliga reisides sattusime ja sealt alates kohta nimega Neos Marmaras alati külastame. Egas midagi, anname starterit ja saja kilomeetri pärast leiamegi endid juba tuttavatelt tänavatelt ja randadelt. Teel tegime mererannas ka väikese peatuse – milline värske, karge, kevadine männi- ja merelõhn! See lihtsalt ongi paradiis! Kui +15 ja soe päike on jaanuaris Põhja-Kreeka talv, siis see talv meile sobib! Lastega ideaalne ja ise ringi liikumiseks samuti! Pikad püksid ja lühike varrukas passib meile kenasti, lapsi oleme veidi soojemalt hoidnud, aga kõik on täpselt paras ja mõnus. Merevesi on küll karastavalt karge, aga mulle isiklikult sobib.
Kuna talvisel ajal on Kreekas enamus asutusi kinni ja meile tuttava majutuse pidaja koht oli ka suletud, valisime bookingust esimese suvalise majutuse. Kolme lapsega sa päris hotellituppa ei roni, köök on natuke oluline ja ruumi võiks olla. Täitsa ok 55 ruuduse korteri kahe magamistoa, avatud elutoa ja köögiga saab siin näiteks 35 euro eest. Läksime võtmeid tooma ja need anti meile lihtsalt näppu, et minge otsige linna pealt korter üles ja tulge pärast õhtul maksma. See ongi kreekapärane ja meie jaoks juba kodune tunne, kus külalist usaldatakse ja tonte ei nähta. Näiteks hommikul suvalisest pagariärist kohvi ja pirukaid tuues ei olnud perenaisel raha tagasi anda, andis mu suure kupüüri tagasi, kohvi ja piruka ka ja ütles, et äkki tood kunagi hiljem täpsema raha.
Ja oi, kus kopsud ja perse ja jalad saavad siin kõvasti vatti. Harjunud oma lamedal Eestimaal, siis siinsete kõrgete tõusude ja langustega tänavate ja ohtrate treppidega vajab ikka paar päeva harjumist. Beebile me vankrit kaasa ei võtnud ja ausalt öelda, poleks siinsel mägisel maal sellega midagi ka peale hakata. Kanname beebit kandelinas ja nii on ta rohkem osa kogu seltskonnast ja näeb kõiki ja kõike paremini kui üksi vankris.
Aga mis peamine, lapsed on ülirõõmsad, et saavad kerges rõivastuses päikese käes ringi silgata. Kui see haiguseperiood Poolas välja arvata, siis nende kolme pisipõnniga on täitsa tore ringi seigelda. Ma arvasin, et kolme väikelapse soove reisil teenindada saab olema kordades raskem ja närvesöövam. Tegelikult oleme iga päevaga üha rohkem ühes paadis ühe meeskonnana ja iga päevaga läheb kõik üha paremaks ja toredamaks.
Õhtuti oleme käinud suht samas restoranis söömas ja see on nii tore, kuidas sind tasapisi juba omaks võetakse ja uuritakse, kes oleme, kust tuleme. Perenaine Eleni haarab nii toredasti sööma minnes beebi oma opasse ja lihtsalt toimetab meie beebi kaenlas restoranis ringis, et vanemad rahus süüa saaks. Kreekas on pere ja lapsed väga au sees ja nii toimetab seal pidevalt ka perenaise ema. Laste nimedest rääkides saime teada, et see vana Kreeka ema, kes õhtuti keset restorani tugitoolis tukastada armastab, sündis teise ilmasõja ajal. Selle naise isa oli sõjas sakslaste vastu kui tema ema Kreekas lapse sünnitas. Ema saatis isale telegrammi küsides, mis tütre nimeks saab. Isa vastas vabadus! Ja nii saigi naise nimeks Eleftheria ehk kreeka keeli vabadus. Kui meie Elistini nimi oli Eestis esimene (Indy öeldud nimi kusjuures), siis siin maal on see nimi kreeklastele väga suupärane ja lihtsasti meeldejääv. Juba tuttavad näod tervitasid kaugelt, uurides kuidas väiksel Elil läheb 😊
Aga esimese Kreeka päeva õhtuks jõudis mu telefonile Tele2 poolt sõnum, et mu krediidilimiit on täis ja teenused piiratud. Vähe sellest, et abi sealt ma ei saanud tahvelarvuti sim-i käivitamiseks, pandi ka mu isiklik number lukku. Kusjuures veider on see, et krediidilimiit oli mul 80 eurot ja numbrit piirati, kui see oli 127 eurot! Paari päeva pärast hakkasin siis asja uurima. Korteris oli õnneks wifi. Logisin iseteenindusse sisse ja saadetud sõnum, et mu netilimiit on täis, tundus nüüd ekstra veider. 18 GB-st olin vaevu ära kulutanud vaid 1 GB. Saatsin tele2-te pika kirja küsimusega mis toimub. Sain vastuseks, et tõstke oma krediidilimiiti, kui soovite, et telefon taas tööle hakkaks ja mulle tekkinud 127 eurose arve lubasid ära likvideerida. Igal juhul väga kummaline. Aga tahvelarvuti sim-i probleem on endiselt lahendamata.
Ja kui selle tele2-ga juba jamasin, mõtlesin, et lahendan seal vestlusaknas veel ühe probleemi ära. Loomulikult see ei õnnestunud.
Mina: Tere! Kuidas saan oma mobiil-id aktiveerida?
Tele2: Mobiil-id saate vormistada ainult meie esindustes. 🙂 JA seal saab kõik kohe siis akiivseks, et esindusest lahkuda juba töötava mobiil-id’ga. 🙂
Mina: suvel vormistasin esinduses mobiil-id, aga ma pole seda senini kasutanud, nüüd tekkis vajadus
iseteeninduses näitab, et mu mobiil-id on mitteaktiivne
kuidas ma selle aktiveerida saan?
Tele2: Mina näen, et numbril on küll mobiil-id toega SIM olemas, kuid mobiil-id akiveeritud ei ole. See tähendab, et igal juhul tuleb minna esindusse.
Mina: no ma ju käisin esinduses 😀 sain sealt mobiil-id uue sim kaardi, aga kuidas ma selle nüüd aktiveerida saan?
Tele2:🙂 Ei olegi võimalik eemalt kudiagi aktiveerida, SIM kaart üksinda teenust ei paku, tuleb minna esindusse ja seal saab aktiveerida. 🙂
Mina: kui see sim mulle anti, miks seda siis kohe ei tehtud?
mitu korda tuleb esinduses mobiil-id-d aktiveerimas käia?
tele2: Vot ma ei oska öelda, ehk ei mõistnud nad, et Te soovite mobiil-id’d ka. Kuna tegemist on tasulise teenusega, siis me seda niisama inimestele ei aktiveeri. 🙂
Mina: ja mu arvetel on läinud 99 senti mobiil-id eest?
Ehk siis, kui lähed esindusse Mobiil-ID-d vormistama, siis mine teist korda veel, sest nad ei pruukinud aru saada, et sa läksid sinna mobiil-ID-d vormistama 😀
Suurendasin siis oma telefoni limiiti ja kel soovi helistada, siis mu number töötab jälle. Igal juhul on tele2-ga mingid kummalised teemad ja suhtlemine nendega väga kummaline.
Sellised lood meil siin. Ja nüüd lihtsalt oleme, jalutame, naudime vaateid ja veelkord lihtsalt oleme. Selleks siia tuldud saigi, et olla, hetki ja elu nautida ning kreeklastele omaselt elu üle filosofeerida.
