Ehhee – käes on jälle aeg moto-orienteerumist korraldada! Kesk-Eesti Tuur it is! Neljateistkümnes kord juba 😊 ja kuna mu peres neid beebisid siin viimaste aastatega muudkui lisandub, siis sedakorda on mu suvi kahjuks motavabalt möödunud ja rada tuli ette valmistada neljal rattal.
Igal juhul, 10. septembril saab taas üks vinge moto-orienteerumise etapp toimuma ja nii asfaldi- kui kruusarajad on paika saanud. Nagu ikka, kruus on mu vennase teha ja asfaldirada minu rida. Iga aastaga lähevad orienteerujad üha osavamaks ja punkte nopitakse üha rohkem. Sedakorda kolistasin läbi 760 kilomeetrit Kesk-Eesti teid ja sättisin paika tublisti üle saja kontrollpunkti. Kuidas see tegevus siis viie kuuse beebiga välja näeb? Toidad lapse ära ja jätad ta isaga koos kaheaastase ja neljaaastasega garaaži toimetama ja saad sõita senikaua kuni tuleb telefonikõne, et nüüd läheb juba kriitiliseks 😀 keerad otsa ringi ja kimad laste juurde tagasi, täidad oma kohustused ja jätkad teekonda. Ühel päeval võtsime beebi ka rajateole kaasa, aga kümnetunnisest päevast läks ligi viis tundi selleks, et beebiga ringi jalutada ja ta meelt lahutada. Ilmselgelt ei taha üks väike inimene kümmet tundi oma turvahällis veeta.
Sel aastal ringi sõites torkas silma, et mõni piirkond oli kohe eriliselt mannetu. Ei leidnud just palju häid ja ilusaid kohti, kuhu punkte panna, aga eks te siis ise näete. Majanduskriis vist tõesti terendab või kes teab, mis põhjusel on mitmed kohad kuidagi eriti rääma jäänud. Kohalikud vallaviletsused on paljudes kohtades jätnud teeääred niitmata ja malts vohab mis kole. Mitmetes külades on külade teadetetahvlid hoolitsemata ja maltsas. Mitmed varasemalt kaunid kohad, mis eurorahadega kunagi tehtud, on nüüd ära vajunud ja hoolitsemata. Mis kümme aastat tagasi loodud, tahaks nüüd värskendamist, mõne piirdeaia posti välja vahetamist või lava üle värvimist, aga loodud asjade eest pole enam hoolitsetud.
Positiivses võtmes aga torkas mõnes piirkonnas kohe eriliselt silma, et väiketalunikud on taas pead tõstmas. Kuidagi eriliselt palju nägime tee ääres väikseid hobukopleid, pisikesi lehmapidamisi, ohtralt suuri liha- ja mägiveiseid ja mulle tundus justkui ühes hoovis oleks suisa kodusigu peetud, mida pole ammu näinud. Aga jaa, mõnes piirkonnas siin Kesk-Eestis on elu väga edasi liikunud ja paljud majad uue elu sisse saanud, aga mõni piirkond on vastupidi kuidagi mahajäetud. Igal juhul oli päris põnev ja silmi avardav teekond, mis meil siin maapiirkonnas ümberringi ka toimub. Aga oma silm on kuningas – tule 10. septembril elu uurima ja Kesk-Eestit vaatama 😉 saab tore olema ja äge seltskond on alati garanteeritud! Oled oodatud konkurente nõrgestama juba reedesele beforepartyle 😊
Kallisabal näeme siis! Juhend ja eelregamine kurisoomotoristide kodukal http://kurisoomoto.com/kesk-eesti-tuur-2022
Ema Maimu oli sedakorda kõik need päevad rajateol seltsiks ja leidsime armsa koha, kus inspiratsioonipausi teha.
