Eelmises postituses kirjeldasin seda, kuidas püüdsin teada saada, miks osad vallavolikogu liikmed ütlesid Tapa vallavolikogu ettepanekule haldusüksuse piiride muutmise läbirääkimiste alustamiseks EI. Suvel andsid oma allkirja selle poolt üle 400 inimese erinevatest Ambla valla piirkondadest. Minu küsimise peale selgitusi ei jagatud.
Täna soovin jagada kogetut ülemöödunud nädala neljapäeval olnud Ambla vallavolikogu istungist, kus hingelt järvakate liit taaskord kohalike huvidest teerullina üle rammis. Nimelt oli hääletusel otsuse eelnõu „Elanike arvamuse väljaselgitamiseks küsitluse korraldamine Ambla valla territooriumiüksuse osades Ambla alevikus, Reinevere, Roosna, Jõgisoo ja Raka külades, Käravete alevikus, Kukevere ja Märjandi külades ja Sääsküla külas” menetlusse võtmine.
Kohalikud tegelikult juba on oma arvamust avaldanud, aga kuna meid pole kuulda võetud, püüab üks osa volikogust siiski panna teist osa kuulama oma inimesi. Ei taha ette kujutadagi, kuidas neil üldse õnnestus see eelnõu volikogu päevakorda saada. Kavandatava küsitluse sisuks oli välja selgitada, kui paljud elanikud eelnimetatud territooriumidel soovivad haldusreformi käigus Ambla valla territooriumi osa üleandmist Tapa vallale. Seletuskirjas seisnes, et eesmärk oli selgitada välja elanike arvamus ja tegelik tahe territooriumiosa üleandmiseks haldusreformi käigus Tapa vallale. Eelnõu esitas Meelis Kaseväli.
Lisainfoks veel valla lehelt varasemalt toimunust: Ambla valla Ambla ja Käravete territooriumiosa ning Sääsküla elanikud esitasid 26. mail 2016 a Ambla Vallavalitsusele volikogu otsuse eelnõuna vormistatud algatuse „Ettepanek haldusüksuse piiride muutmise läbirääkimiste alustamiseks“ valla osa ühinemiseks 2017.aastal haldusterritoriaalse reformi käigus Tapa vallaga, millele oli lisatud eelnõu kohaselt 459 allkirjaga varustatud algatuse toetajate nimekiri 32 lehel, mis ei leidnud volikogu toetust.
Ja mis siis 15. septembri volikogus toimus? Kõige rohkem hämmastas mind hingelt koduvalla järvakate suhtumine ja olek. Päevakorras oli ka kardiraja teema ja enne veel kui asjassepuutuv isik kohalgi oli, et ennast kaitsta, lendasid õhus väljendid, nagu „puuküürnik“, „lugupidamine on, aga maksa siis võlg ära“ (ilmselt oli kardiraja rentnik oma seletuskirja kas alustanud või lõpetanud sõnaga lugupeetud või lugupidamisega), „see ongi ärimudel“. Aga siis kui otsustamisele tuli punkt, kas selgitada välja elanike arvamus, olid needsamad eelnevalt õhinaga kardiraja teemal vestelnud hoopis vait.
Lepamets arvas arvamuse väljaselgitamise otsustamise juures, et see lõhuks kogukonna. Teor palus aga austust rohkem kui 400 inimese pihta, kes on soovi avaldanud Tapaga liitumiseks. Ka Kondas esitas küsimuse, kas kardetakse rahva arvamust. Luuk avaldas, et tema ei poolda tükeldamist. Lisaks kergitati õhku täiesti mõistetamatu küsimus teemal, kas inimestel oli vaba tahe anda allkiri. Lisaks tögati eelnõu esitajat teemal, et ta ilmselt pole seda eelnõud üksi ette valmistanud. No kuulge? Kokkuvõttes normaalset arutelu ei tekkinudki – ja nagu ikka, hääletati elanike arvamuse korraldamine hingelt järvakate poolt maha.
Nüüd ilmutati valla kodulehel ka jutuke teemal, miks rahvaküsitlus maha hääletati. Refereerin sealt lõigu: „Öeldakse, et volikogus ei toimu arutelu – volikogus tehakse kaalutletud otsuseid, arutelud on toimunud eelnevalt komisjonides, meie enda seas, kodus, valijatega, sõpradega ja lõpuks ka volikogus. Jah, volikogus võiks olla rohkem arutelu, kuid antud küsimuse juures on mindud emotsionaalseks ja emotsioonide põhjal, kus üks pool ei kuula teist ja ainult süüdistatakse, on raske teha kaalutletud, kõiki pooli rahuldavaid otsuseid.“
Esiteks, miks siis ei suudeta professionaalselt volikogus suhelda? Selgi korral kõlasid ähvardused teemal, et kui Tapa poole vaadata, kaob Aravetelt päästekomando. Kuid küsimus oli ju rahva arvamuse välja selgitamises. Teiseks, olles ise algselt ja kahjuks sinisilmselt – mina vähemalt julgen oma vigu tunnistada – kuulunud sinna järvakate seltskonda, tean, mismoodi see eelnev arutlemine käib. Punt hingelt koduvalla järvakaid saab enne volikogu kokku. See ongi see arutelu valijate ja sõpradega, eks kindlasti võib see mõnikord toimuda ka mõne järvaka kodus. Eelnevalt on eestvedajad plaani välja mõelnud ja sel koosviibimisel tehakse ülejäänutele lihtsalt selgeks, miks ja kuidas tuleb volikogus hääletada. Ja oi, kui keegi peaks kavatsema suu lahti teha, et teisiti arvata, siis näritakse tal hing seest. Ja kui oled veel takkapihta kuidagi otseselt oma ameti või ettevõtte tõttu vallaga seotud, siis hoiadki suu kinni.
Volikogu liikme töö ei ole lihtne. Surve on suur. Oma põhimõtete eest seismine on raske. Aga paraku on see solvav, kui üks osa volikogust lihtsalt nii räigelt ignoreerib rahva arvamust ja selle välja selgitamist. Palun tooge välja, miks see maavald nii tohutu hea idee on? Te ei saa ju ainult mingisugusele kogukonna ühtsusele ja selle mitte lõhkumisele toetuda! Ma varsti juba vihkan seda sõna – kogukond, sest see käib igast tekstist läbi, mis hingelt järvakad kirjutavad. Miks ei võiks Tapa varianti isegi mitte kaaluda, sel teemal arutleda ilma ähvardusteta?
Ja see jutt siin on minu mõttemaailm, minu kogemused ja arvamused. Igale mu blogipostitusele ei ole tulevikus tarvis valla kodulehele hakata vastukaja kirjutama. Ehkki ilmselt, kui ma nüüd oma tsiklireisist blogimiseni jõuan, oleks tore ka vallalehelt lugeda Hispaania, Norra, Brüsseli elu kohta.
