- juuni 2019
Mulle kohutavalt meeldib kui elus on spontaansust! Mõnikord meeldivad mulle plaanid ja tähtajad ka, aga vabadus teha kiireid ja ootamatuid otsuseid lisab elule mõnuga vürtsi.
Ühel juunikuu õhtul ajasime Mürru rehe alt välja – oli teine kaks aastat seal nukrutsenud ja lubasime tal kopsud puhtaks köhida hoovis. Tekkis mõte, et läheks õige laupäeval moto-orienteeruma. Mõeldud, hakkasime tegutsema. Karpad olid hirmsat rohelist löga täis, Tuljo avastas, et üks düüs oli puruks, aku omadega õhtal. Uue aku saime tellitud ja peale, düüsi vahetatud (laenasime Tuljo soololt) ja pilli enam-vähem korda, aga vot reede lõunal pidin ma kohe ei tea mis põhjusel lööma sisse momondo.ee ja lihtsalt huvi pärast vaatama, mis võiks hetkel lennupiletid Kreeka suunal maksta. Kui aprillis üksi oma Kreeka reisil käisin, sõnas mu kaasa, et jube tore oleks ikka suvel ka korra kolmekesi ära käia. Kui eelnevalt olid lennupiletid pidevalt Tallinn-Thessaloniki edasi-tagasi otsa kohta maru kallid, pea 300 eurot, siis nüüd olid need kukkunud sinna saja euro lähistele. Oeh, fakk! No seda ei saa ju kasutamata jätta! Ja pealegi, orienteeruda saab suve jooksul veel, aga Kreeka pole juulis-augustis-septembris väga hea mõte minna. Siis on kohutav kuumus ja tohutud rahvamassid.
Maailm ei lõpeta ju keerlemist selle pärast kui meid nädalakese pole? Narva motokrossi, mis on 15. juunil, veebiasju saan reisilt ka ajada ja pisikese läpaka kaasa võtta. Egas midagi, reedel kell 12.52 olid lennupiletid mul meilis 🙂 Veidi aega hiljem laual ka pikk nimekiri töödest, mis vaja nüüd kolme päevaga ära teha, sest lend on esmaspäev vastu teisipäeva ööd. Ja sedakorda orienteerumine mu jaoks kanseldatud, sest muidu ei jõua asju valmis.
Kiirelt vormistasin veel reisikindlustuse, saatsin tuttavale hotellimehele sõnumi, et me nüüd tuleme, pangu tuba valmis ja ehk leiab meile rendiautogi, sest Thessaloniki lennujaamast me pisikesse suvituslinna Neos Marmarasse on üle saja kilomeetri. Ja teavituse saatsin ka heale serblasest tuttavale Vesnale, et oleme tulemas. Äge!
Õhtuks kutsusin tuttava külla, et ta juuksed ära värvida, mida tegelikult pidime nädal hiljem tegema. Muutsin kiirelt Tuljo hambaarsti aja ära ja nüüd lahendan otsast oma töödenimekirja. Vahel kohe on vaja mingit mõnusat süsti, et asju liigutama hakata ja spontaansusel on see mõnus võlujõud.
Mul on nüüd isegi T-särk, better late than never 😀 ja nii see aeg läks lihtsalt nii kiiruga, et asju pakkisin vaid mõni tund enne väljalendu. Kaks seljakotti, millest ühe andsime pagasisse ära ja lapsele kandekott, sest vankrit, kus ta nagunii pole nõus olema, poleks olnud mõtet vedadagi. Mõtle ise, kui sa oled äsja jalad alla saanud, sa tahaks seal vankris 
kügeleda? 😀 Magama me ei jõudnudki ja öösel ühe paiku asusime linna poole teele. Bussi jätsime klubiliikme töö juurde ja tellisime takso sinna järgi. Indy Mari pidas ka kenasti vastu ja uudistas keset ööd hea meelega lennujaamas ringi, magamisest polnud enam juttugi. Õnneks on Kreeka lennufirmad niivõrd inimlikud, et kui vähegi ruumi on, jäetakse pisikesega reisivatele vanematele võimalusel terve istmerida. Nii saime Indy kenasti väikse jonniga me vahele istmele pikali magama panna ja ise ka kerge uinaku teha. Hommikul lennujaama väravatest väljudes oli kenasti mu nimega sildiga tüüp meid ootamas, et meid meie Getzini juhatada. Nädalaks väike Hyundai Getz rentida on Kreekas ca 200 raha, aga arvestades, et sealne ühistransport on päris kallis (vanast ajast on meeles, et keskmiselt on liinibuss ca 100 km 10 eurot), on autoga ringi kärutamine isegi soodsam. Paagitäiega kruiisisime nädal otsa erinevates randades ringi. Kui tankisime, tuli nali ikka hirmsasti peale – paak oli pea tühi ja sinna mahtus 25 liitrit bensiini 😀
Nagu ikka, oli Kreeka oma endises headuses. Söögid mõnusad, rahvas veel toredam, turistide uputust veel polnud, ilm ideaalne ja merevesi ka juba soe. Nii et mai lõpp-juuni algus on täiesti ideaalne. Ja pärast pingelist TOP200 korraldamist kulus see puhkus väga marjaks ära. Lihtsalt olla ja puhata. Siinkohal teilegi puhkuseahvatluseks kerge pildirida.
