Miks me eestikate korraldusest pausi teeme?

Esmaspäev, 12. august 2019. Kell on hommikul 10.11 ja meil on selja taga kolm nädalavahetust järjest suurte ürituste korraldamisi krossirajal. Tööelu ja isiklik elu on niivõrd tahaplaanile jäänud, et raske on end uuesti kurssi viia, kuhu me kunagi oma tööjärgede ja eesmärkidega jäime. Pea on kohati nii tühi, aga samas on selline mõtete virr-varr, et väga raske on keskenduda. Istusingi lihtsalt maas – moodne sõna on vist mediteerimine, mis iganes see ka siis päriselt oleks. Panin telefoni kümne minuti pärast tirisema, istusin maha, sulgesin silmad ja püüdsin lihtsalt olla mitte üht jäset liigutades, et las see mõtete virr-varr seal peas rahuneb natukenegi maha. Ma olin juba kolm tundi ärkvel olnud, aga mitte midagi polnud tehtud saanud. Egas midagi, et rahu saada, tuleb valge leht lahti lüüa ja vaatame, mis siia siis jooksma hakkab:

Füüsilisest enam olen ma tegelikult emotsionaalselt väsinud. Kui me korraldame iseenda üritust nagu Põrgulised, teed sa seda ülima entusiasmi ja rõõmuga, sest see on meie värk. Aga kui sa teed EMFile Eesti meistrivõistluste etappi ja kahe organisatsiooni vaheline koostöö puudub ja pärast keegi ametkonnast sulle ka ühtki head sõna ei ütle (praktika on näidanud, et ka kriitika tuleb hiljem laia kaarega otse pähe lastuna), on kokkuvõttes paras sita maitse suus. Hetk tagasigi tuli telefonikõne, et kuidas ja mis nende auhinnarahadega saab, sest esikolmikusse tulnud inimene oli teadmatuses, aga eelnevalt on auhinnarahad vist poodiumil kätte antud, mida seekord ei tehtud. Pole minu probleem, aga kivi EMFi kapsaaeda.

Kunagi oli reegel, et võistluste juhend peab olema kuu enne võistlust üleval. Tänapäeval see reegel enam ei kehti ja keegi isegi ei vaevu enam. Nii ka meie. Saatsin juhendi ära 27. juulil. Vaikus. Mspordi lehel üleval ka pole. Mitmendat päeva vaikus. Kuniks kolmapäeva hilisõhtul sain peakohtunikuga kontakti ja sain teada, et meie selja taga ehk siis minu meil oli listist välja visatud, käis kõva arutelu. Mis teemal siis täpsemalt, ei valgustanud mind keegi. Kokkuvõttes tekitas probleeme korraldaja karika klassid ja nende nimetused. Millegipärast ei olnud peakohtunik nõus mulle seda meilivahetust saatma, öeldes, et ma võin asjadest valesti aru saada. Kummalisel kombel oli seal sõna võtnud ka Lembit Nõlvak, kes ametlikult ei puutu ju enam üldse EMFi asjadesse või ajab siiski endiselt mingil määral kuskil telgitagustes neid TOP200 teemasid. Neljapäeva hommikul tõmbasin kõne ka talle, ei saanud midagi suurt targemaks ja ka tema polnud nõus mulle seda meilivahetust saatma. EMFi peasekretär ka polnud nõus mind valgustama ega asju edasi saatma. Vahetasin juhendis siis esialgu korraldaja karikale planeeritud KV Vaba nimetuse lihtsalt KV Star Racinguks ja saatsin juhendi uuesti. Ei kippu ega kõppu tagasisidet või mida iganes. Juhendit ka kodulehele ei ilmu. Ausalt öeldes ma ei mäletagi enam, mis päeval see juhend siis lõpuks üles läks. Aga mind häirib see, et ma tegelikult senini ei tea, milles oli probleem. Selja taga käib kokkuvõttes vist sihuke andmine, aga peaosaliste endiga ei räägi keegi läbi ja asjad muudkui venivad ja venivad ja venivad.

Teiseks. (anna andeks Rauno, aga eks sa tead isegi, et su külm suhtumine Aravete krossiraja üritustesse on mulle vastukarva ja isegi solvav) Kõige suurema töö võistluste korraldamisel teeb siiski ära raja haldaja – juhendi koostamine, personali otsimine, raja ja kogu maa-ala ettevalmistus, kuulutuste laialivedu+muu kohalik ja sotsmeedia promotöö, inventari varumine + kogu päeva tekkida võivate situatsioonide haldamine jne. EMF paneb üles juhendi, haldab regamist, heal juhul paneb üles eelinfo ja järelinfo, peaks tooma bännerid rajale, saadab sulle kuulutused, palumise peale ka kavad ja tuleb kohale päeva nautima ning autasustama. Eesti meistrivõistluste korraldamine peaks justkui olema nii EMFi kui korraldaja klubi koostöö. Aga mis koostööst me saame rääkida, kui peasekretär mu kõnedele lõpuks ei vasta ja kirjutab vaid facebooki, et ta on puhkusel. Kui juhendiga jamasime, oli sama teema – hommikul kõnele vastates saan väga pahuralt küsimuse osaliseks, et mis on? Ma olen Saaremaal ja puhkan. Minu silmis on aga see, et kui sa oled omale sellise ameti valinud, ei ole võimalik Eesti kõige aktiivsemal võistluste perioodil puhata ja end tööst välja lülitada. Hea küll, puhka, aga kes sind asendab? Aeg läheb, mitte üht teadet ega meili polnud EMFi poolt tulevaste ürituste promomiseks tulnud. Läkitan meile ise nii paljudele kontaktidele kui mul vähegi olemas on. Anun nagu lollakas EMFi sekretäri Triinu, et kuidas küll saaks selle teate mspordi lehele üles, et meil on ajakavas ka korraldaja karikale klassid. Saan vastuseks, et see on peasekretäri teema ja küll ta tegeleb sellega. Aga aeg läheb, eelregamine läheb lukku. Eestikatel käib niigi vähe osalejaid ja meie rada ei ole kusagil suurlinna külje all, et me saaks pealtvaatajate pealt piisavalt lisatulusid, et võistluse organiseerimisega toime tulla. Iga osavõtutasu on arvel, et see üritus ära pidada. Aga kahjuks ei tulnud EMFi poolt mitte üht liigutust, et aidata meil seda üritust promoda. Jah, kodukal päises tiksus reklaam, et 10. august on Aravete motokross, aga ootaks organisatsioonilt, kelle eesmärk peaks olema motosporti edendada rohkemat osavõtlikkust, abi ja tuge, kaasa mõtlemist, mitte kaigaste kodaratesse loopimist. Pommitasin ka korvide ja quadide komisjoni eesistujaid, kes ilmselt olid sama nõutud kui minagi mõnes osas. Püüdsin suhelda ka presidendiga, kes täpselt samuti jääb lihtsalt kättesaamatuks. Võtab toru vastu, lubab tagasi helistada, mida ei tee ja siis edaspidi enam ei võtagi lihtsalt toru. Tubli Sepp!

Lõpuks ei jäänudki muud üle, kui helistada ise inimestele, küsida eelolevate võistluste kohta kommentaare, panna kokku pressiteade, levitada see meediale, mida teiste võistluste puhul on EMF siiski ise teinud. (Ma ei suutnud pressiteadet kirjutades mspordi lehelt isegi eestikate punktitabelit leida või vähemalt suunavat linkigi, kust neid leida.) Kas ei aja närvi mustaks? Kas oleks olnud raske meie tehtud pressiteade vähemalt ülessegi panna mspordi lehele? Miks ei võinud saata laiali infot ka meililistile KV Star Racingu ja MX Open kohta? Mis abi on meil EMFist? Pigem on see nagu korraldaja klubile vastu töötamine.

Minu silmis olid Eesti meistrivõistlused kunagi midagi suurt, uhket ja pidulikku. Mis sellest saanud on? Pealtvaatajate alas olid aedadel ainult meie endi ja meie toetaja Liqui Moly bännerid. Ma leian, et kui kõik aiad oleks olnud sponsorite bänneritega kaetud, annab see üritusele pidulikkust juurde. Aga ilmselt neid bännereid lihtsalt ei viitsitud meieni organiseerida (tean kus, kuidas, kui kaua ja mis olukorras need bännerid ilmselt tänase päevani vedelevad, aga pigem jätan selle hetkel enda teada, muidu tuleb vist tõesti avalik poomine mu üle). Kui kunagi pandi meile pahaks, et laupäevase ürituse tarvis tõime vetsud alles reedel (millal siis veel peaks tooma?), siis EMF ise kaunistas auhinnalava alles keset laupäeva, kui kogu rahvas juba kohal. Kena oleks, kui poodiumi juures oleks auhinnalaud täis karikaid ja šampuseid, las säravad seal päev otsa päikese käes ja annavad minu silmis kogu üritusele pidulikkust juurde. Ei, ajame bussi poodiumi kõrvale ja sisuliselt autasustame otse bussist.

Eksole. Sitt tunne on. Oli juba enne võistlusi ja on senini. Sa pingutad ja näed vaeva, aga see kõik on kuidagi tühja. Ja see tühi tunne tekib just EMFi suhtumisest meisse. Põrguliste Metsasõidu rekordarv osalejaid oli 130 meest, eestikate raames startis 63 masinat (lisaks 12 korraldaja karikale sõitjat). Kas EMF ise juba ei leia, et midagi on ju mäda? Ja oli juba eelmisel aastal kui oli samuti vähe osalejaid. Esiteks pole külkasõitjatel põhimõtteliselt põhjust litsentsigi teha, sest võistlusi on neile nii vähe, et kokkuvõttes on odavam ühekordsete litsentsidega läbi ajada. Teiseks, kui näiteks minusugune tahaks ka EMFi võistlustel külgkorviga osaleda (see on kõigest näide), siis kuhu klassi ma lähen? Kust saab alustada amatöör, et juurdekasvu profikorvidele tekitada? EMFis on ainult KV ja KV Veteran – ükski amatöör ei taha minna põhiklassi Gordejevile, Normakule ja teistele kiiretele jalgu ja nende sõitu segama.

Küll aga on see võimalus kuskilt alustada vähemalt alternatiivses sarjas, #26 Racing Teami poolt loodud Külgkorvide & Quadide karikasarjas, kus korviga on vähemalt võimalus aeglasemast C-klassist alustada. Kevadel, kui oli alternatiivsete sarjade kohta nõupidamine koos EMFiga Mäos, oleks see koosolek võinud ju kuidagi elus edasi viia, aga ei. Selmet, et normaalselt läbirääkimisi pidada ja vestelda, kukuti kohe KQK sarjale kaikaid kodarasse loopima. Sisuliselt pandi Valga motoklubi fakti ette (ehk siis reaalsuses üks traktoriteenust lükkav inimene), et kui see üritus saab seal toimuma, võetakse neilt Euroopakate korraldus käest ära. Mitmed telefonikõned ja asjad said korda. Küll aga tekib küsimus, et miks ei survestata siis TOP200 isa, kes käib EHKKi võistluste tarvis lükkamisteenust osutamas. Ühed võivad ja teised ei või, ühtedele kehtivad reeglid, teistele mitte. Nii ei saa neid asju ajada, et kustpoolt täna tuul, siis teeme nii ja homme hoopis naa.

Ja üks asi meenus veel, mis tahtis kopsu üle maksa ajada. EMFi toitlustaja, kes kenasti oma prügikotid (mida ei olnud mitte vähe), meile rajale püüdis jätta. Viimasel hetkel sain seltsimees Kattail sabast kinni ja palusin need endaga kaasa võtta, sest möödunud aastal prügi maha ei jäetud ja mingit sellist kokkulepet ka ei olnud. Mida kuradit hakkan ma laupäeva õhtul peale suures koguses toidujäätmetega? Kui need oleks ööseks rajale jäänud, kujutate ette hommikust vaatepilti, kui loomad need kõik laiali on tassinud? Sain tüübilt muidugi väga üleoleva vastuse osaliseks, et nojah, meil on töö juures kahekuubine prügikonteiner – ju siis teil selliseid asju pole. Halloo! Mille kuradi pärast ma peaks meil töö juures kahekuubist prügikonteinerit ülal pidama? Ürituste prügi veame ise järelkäruga Väätsale (Põrgulised näiteks on niivõrd viisakad, et nemad ei jätagi endast prügi maha) ja muul ajal me lihtsalt ei toodagi nii palju prügi, et selleks tohutuid konteinereid vaja oleks.

Raisk!

Sai nüüd natukesegi välja elada ja välja rääkida. Ilmselgelt ma pelgan, mida need väljaütlemised endaga kaasa võivad tuua, aga meie ajame oma asja ja las inimesed teavad, mis toimub. Võtan vastutuse ja elan edasi. Eestikatest teeme pausi ja mõnda aega ei pretendeerigi nende korraldamisele. Kusjuures eelmisel aastal ei pretendeerinduki, vaid quadikomisjoni esimees pakkus ise rajameistrile selle välja. Teeme aga sellest jamast pausi. Kui aga keegi leiab, et Aravetel võiks siiski mõni EMFi võistlus toimuda, siis palun väga. Saame kokkuleppele – meie teeme raja korda, teie rendite, aga korralduslikku poolde ei puutu me mitte üks gramm ehk siis asjaajamine jääb raja rentija ülesandeks.

Ja aitäh muidugi neile sõitjatele, kes tulid ja tänasid meid tehtud töö eest. See leevendas natukenegi seda kehva enesetunnet. Tegelikult jätkuks juttu veelgi kauemaks, aga esialgu on kuulajatele sellest kõigest vast piisavalt. Ja ma siiralt loodan, et EMF muutub kunagi motosportlasesõbralikumaks.