Kevad algas krossirajal üsna hoogsalt ja mõnel päeval oli rajal suisa rekordiliselt treenijaid. See on üsna iga aastane teema olnud, et kevad algab hoogsalt ja siis tasapisi hakkab hoog raugema. Sel aastal aga jagus treenijaid maisse ja juunisse ja sisuliselt juuli keskpaigast on elu rajal olnud suhteliselt nullilähedane. Varasemalt on rajamelu vaibunud enamasti augusti teisest…
Kui me septembri teisel nädalavahetusel “Nägemata Eesti” sarja moto-orienteerumise etappi “Kesk-Eesti Tuur” korraldasime ja pärast starti võistlejatele kaarte kätte jagasin, tabas mind heas mõttes jõhker kadedusetunne. Viimati sõitsingi tsikliga aasta tagasi kui sama ürituse tarvis rada tegin. Kevad ja suvi läksid aga sel aastal raseduse lõpu, sünnituse, sellest taastumise ja tutika beebi taktis. Süda tilkus…
See, et meil oleks krossirajale tarvis mõnd kallurautot, on meil jutuks olnud juba mitu aastat, aga vahendeid pole selleks jagunud. Krossirajalt kaob pidevalt tonnide viisi materjali õhku – küll lendab see üle vallide, tiikidesse ja kuhu iganes. Vaadake kasvõi seda liivahunnikut, mis teil kodus tsiklit pestes motika alla maha jääb ja korrutage see mitmesajaga. Ehk…
Ükskord juhtus nii, et saime tuttavaks Liqui Moly maaletoojaga, kes meie üritusi väga lahkelt auhindadega kostitanud on. Samas on meil endilgi hunnikus igasugu motikaid, autosid ja muud tehnikat ja lisaks veel töökoda Aravete Motosalong, kus kõiksugu õlisid, määrdeaineid ja muid kemikaale tonnide viisi kulub. Senini olime tellinud ja ostnud kaupu väga erinevatest kohtadest ja proovinud…
Mõtlesin, et googeldan väheke ja leidsin ühe artikli aastast 2008, mis ilmus nii Auto Bild Eesti ajakirjas kui Järva Teatajas. Tol ajal jutustasin moto-orienteerumisest nii: Pärnumaal Jõesuu kandis korraldati motoinimestele mõeldud orienteerumisvõistlus Kõrtsitee. Kui üdini aus olla, siis esimese hooga ei huvitanud see võistlus mind karvavõrd. Aga tagantutsitaja tegi oma töö hindele «väga hea» (tervitused…
Kogu see lugu on lihtsalt niivõrd absurdne, et ei oskagi kohe kusagilt alustada. Kes vähegi kursis on, siis oleme Aravete krossirajal juba 11 aastat korraldanud Põrguliste sõite ja sel suvel on käsil juba 12. hooaeg. Kuidas see kõik alguse sai, olen juba varasemalt blogis kirjutanud. https://motomari.com/porguliste-metsasoidust/ Põrguliste Metsasõit ei ole meie silmis traditsiooniline motospordivõistlus, vaid…
Jätkates sealt, kus Indy kahe aastaseks saamise postitusega pooleli jäin, siis jah – mingisugune klõps või ümberlülitus minus lapse sünni hetkel ära käis. Kogu elu muutus sellest hetkest, minu prioriteedid ja kindlasti veidi ka kogu olemus. Endist Mariat oli veel teatud käitumismustritega olemas, aga seegi on kõik tänaseks muutunud. Kõik ongi pidevas muutumises siin elus,…
Mäletate ma siin rääkisin oma kümneaasta tagusest unistusest ja jahusin elufilosoofiateemadel, et tuleb ikka ise oma laeva kapten olla? Tol hetkel ma blogipostis oma unistust ei lahanud, aga täna on see päev kätte jõudnud. Mis see unistus siis on, kuidas ma selleni jõudnud olen ja miks ma seda täita soovin? Minu teada pole ei mu…
Ma olin oma suhtes väga pikalt pere loomise vastu. Mul oli mingi kindel põhimõte sellest, et enne kui ma kellegagi pere loon, pean ma teda läbi ja lõhki tundma, nurki lihvima ja kaalutlema, et neid nurki, mida lihvida ei õnnestu, kas olen valmis nende nurkadega päriselt leppima. Samal ajal soovis mu kaasa aga juba ammu…
Mis nüüd siis maailmas juhtunud on? Mis õigupoolest lahti on? Kaua see jant veel kestab? Ilmselt pole ma ainus, kellel on hetkeolukorra pihta palju küsimusi, aga mitte ühtki vastust. Enamikku on tabanud koroonapaanika. Mul läheb ausalt öeldes süda juba pahaks selle peale, kui ma ainuüksi seda sõna kirjutan, mis covid19 viirust rahvakeeli tähistaks. Johhaidii ja…
