Kui nüüd üdini aus olla, siis mul on millegipärast olnud eelarvamused BMW mootorrataste suhtes. Nähes üritustel inimesi mõne suure “bemmiga”, on nad mõnikord tundunud kuidagi kohmakad, rasked ja keerulised talitseda. Või siis on mõni lihtsalt võtnud vast liiga suure ampsu enda jaoks, mis seda muljet on mulle tekitanud. Välja arvatud üks motoorienteerumise legend Juho oma Gessuga või noh koolitaja Kimist ei hakka ka rääkima ja kindlasti on veel palju Gessutaltsutajaid olemas. Mõni BMW rattur talitseb oma ratast nii oskuslikult, et karp jääb lahti.
Eks neil üritustel, mida ma olen väisanud, on tõepoolest suuremad kui tonnised bemmid rohkem silma torganud. Väiksemaid nii väga pole märganud, paaril naisterahval ehk. Ja kui avanes võimalus minna mõnd BMW ratast proovima, siis ausalt öelda olin põnevil, aga ei olnud just kõige rohkem vaimustuses. Pelgasin, et mu eelarvamus BMWst kui suurest, kohmakast, keerulisena tunduvast tsiklist äkki ongi tõde.
BMW esindaja oli mulle proovisõiduks välja valinud BMW F850 GS mudeli. Kuuldes, et see on suht kõrge, olin esialgu positiivne, et ei ole hullu, aga reaalsuses kohale jõudes tekkis korraks mõte küll, et kurja sa nüüd selle läikiva poerattaga linnavahele kõõluma lähed. Üks tore noormees näitas mulle õues kõik tuled ja viled juhtraual ette. “Siit saab amorti sättida, siit valid omale sobiva sõidurežiimi, võti pista taskusse,” ja nii lihtne see oligi.
Istusin siis peale ja oh üllatust, esialgu suht kõrge rattana räägitud pillil ulatusid mu 165 sentimeetrise pikkuse juures kenasti varbaotsad maha, seega selles mingit probleemi polnud. Rattal istudes ja käsi juhtrauale pannes olin sõiduasendist suht üllatunud. Sõiduasend oli meeldivalt püstine, nii et saaks ka maastikul vähe aktiivsemaid sõiduasendeid valida. Põlvedel oli kohe hea haakimine vastu paaki ja sa mu jummel – kui kerge sidur! Seda saab kerge vaevaga ka ühe näpuga tõmmata. Mulle meeldis, et ehkki lenksule on sätitud päris mitmeid mugavuslisasid nagu lenksusoojendus, püsikiirusehoidja, igasugused nupud kõikvõimalike seadistuste muutmiseks, siis kogu juhtraud oli tegelikult üsna klaar ja tühi. Lisavidinad on kompaktsed. Mulle isiklikult lihtsalt ei meeldi liiga palju asju.
Asusin siis poe juurest oma kahetunnisele tutvumistiirule. Nii kui linnaliiklusse sukeldusin olin ma ikka täiega üllatunud kui hullult lihtne ja kerge sellega sõita on! Eeldamised ja eelarvamused on kõikide heade asjade surm juba ette ära 😀 ära eelda, proovi järele! Päriselt, ma olin tõsiselt üllatunud selle 233 kilogrammi ja pigem kõrgemapoolse ratta lihtsast ja mugavast juhitavusest. Plastikut pole ka üleliia ümberringi nii et isegi esiratast näeb lenksu tagant. Üleüldiselt oli kõik väga kompaktne, lihtne, mugav. Kui linna tulin oma Yamaha TDMiga ja tuul tahtis vahepeal teelt minema puhuda, siis ma ei tea, mis dünaamika sellel BMWl on, aga mulle tundus, et tuul lihtsalt puhub sellest läbi ja mind väga ei kõigutagi.
Otsisin, mis ma otsisin, aga pealinna kant on mulle tundmatuks jäänud ja Tabasalust Suurupini ma ühtegi kruusateeotsa ei leidnudki, et selle ratta potentsiaali päriselt tunnetada. Aga juba maanteel õhkasin endamisi, et kui lihtne ja mugav oleks olnud sellisega Rumeenias ära käia 😀 Ja see, et istumine linna vahel kõrgemal oli, meeldis mulle väga – kõrgemalt on ju palju parem vaade kogu elule. Pärast kui TDMi selga tagasi läksin tundus see nii väike ja madal.
Ja noh, 850 kuupi ja 70 kilowatti sel GSil, korra keerad gaasi ja ei saa suurt arugi, et hops 30st sai tablool 80. Jõudu sel sellil on. Nii tore oli foori tagant korra gaasi keerata ja kiivris peenikest naeru lasta 😀 Ennekõike tahaks siinkohal öelda naistele ka, et koguge kogemusi ja teinekord võib vähe suurema ja võimsama rattaga olla sõita hoopistükkis lihtsam kui alul tundub. 850ne GS oli ikka maru tore küll, aga üle tuhandese matkaratta kohta ei oska ma veel miskit kosta. Ma tõsiselt üllatusin selles rattas ja kujutan vaid ette, et maastikul koos sõbruneda võiks päris vinge olla. Kahjuks jah jäi me kohting veidike üürikeseks, sest teadagi, Kesk-Eesti Tuur vajab ka organiseerimist! Ja ülivinge on see, et BMW Motorrad Eesti paneb vinged auhinnad välja motoorienteerujatele. Üks seikleja saab suisa terveks nädalavahetuseks ühe BMW tsikli oma valdusse.
Kindlasti tekib nüüd küsimusi, et mis mulle ei meeldinud? Nagu märkisin, oli me kohting üürike ja tõeliseks tutvumiseks aega vähevõitu. Aga kes see selle herilase taguotsa nõela meenutava plastiku sinna esitule alla pani? Maitse üle vist ei vaielda 😊 ja küllap on sel oma praktiline eesmärk täita.
Aga minu märksõnad, mis selle BMW F 850 GS puhul üllatasid või olid positiivsed: kergus (kerge võtta käe kõrvale ja lükata, kuhu tahad), lihtne manööverdada, kõrge istumine (andis palju parema vaate ümbritsevale), püstine sõiduasend (võimaldab minu jaoks lihtsamini ratast juhtida), ülikerge sidur, kuidagi kompaktne tundus, nii püsti kui istudes oli põlvedel hea toetus- ja haarduvuspind. Selle selliga matkaks ringi küll!
P.S. Sel aastal on BMWl palju demorattaid, nii et kui on selle margi kaherattaliste vastu huvi, uuri lisa nende kodulehelt https://www.bmw-motorrad.ee ja broneeri aeg proovisõiduks!
