Olgem ausad, kui meie saare kliinikumi arst meile teatas, et ta sooviks, et me temaga koos ühel Ateena tohtrite visiidil käiksime lisaarvamust saamas, ei olnud ma südames selle üle sugugi õnnelik. Mu sisetunne ütles, et ega sealt midagi head ei tule – veelgi suurem riiklik haigla ja puudub personaalne lähenemine, arvasin. Miks ma siis läksin? …
Novembri alguses Kreetale jõudes olid ilmad päris suvised: tublisti üle kahekümne kraadi sooja ja merevesigi oli veel üllatavalt soe. Täpselt nagu meie mõnus suvi! Aga sellest soojas suves tuli meil hoopiski minna aega veetma haigla seinte vahele. Käisime lastega palju ujumas ja veetsime rannas aega. Ühtäkki märkasime, et mida kauem Indy merevees aega veetis ja …
Ma panen selle jutu siin kirja sellepärast, et meie arstile rääkida kogu Indy lugu algusest peale ja ühtlasi jagan ma seda ka teiega: äkki kellelgi tekib mingi mõte, mingi seos, on mingi kogemus ja võibolla oskate aidata kaasa mõelda. Et alustada algusest, peame me tagasi liikuma 2022-2023 aastavahetusse, kui me alustasime oma eelmist reisi Kreekasse. …
Mu silmad olid üks päev nii paistes, et raske oli välja näha. Mu sisse on kogunenud nii palju emotsioone, et ühel õhtul ma lihtsalt poole ööni lahistasin südamest nutta. Maailma kõige raskem asi on näha oma tütre kannatusi ilma et sina emana saaksid teda kuidagi füüsiliselt aidata. Nüüd on juba kaheksa kuud täis. Ma arvan, …