“Miks sa lähed tsikliga võistlema?” küsis mu äsja viieseks saanud tütar reede lõunal kui püüdsin asju pakkida ja üles leida kogu oma motovarustust, mis kaks aastat tühja seisnud. “Hea küsimus,” pidin talle tõdema. “Ilmselt seetõttu, et ennast elusana tunda, ennast proovile panna, natuke kodusest rutiinist välja raputada,” jätkasin vastusega, aga jäin selle kõige üle tegelikult veel pikalt mõtisklema.
Fotod Eva Koger, Tuljo Martin
Tõepoolest miks? Miks minna tsikliga võistlema? Takkaotsa polnud ma pärast viimast beebit peaaegu kaks aastat motikaga mitte meetritki sõitnud. Äsja ostetud Yamaha WR250F ootas mind käru peal ja mul polnud õrna aimugi, kuidas me üldse sõbruneme. Tõega, palju lihtsam oleks ju kodus olla, koristada, aiamaad teha ja mida kõike veel, mis alatasa tegemata. Aga ei! See pole elu! Elu on see, kui end mugavustsoonist välja raputada ja end päriselt elusana tunda!
Sihtmärk oli jõuda reedel kella viieks Võrtsjärve äärde, kus leidis aset selle hooaja esimene roadbook rally sarja etapp Tour de Võrts. Ei olnud me jõudnud tsiklit ette valmistada ega end ette valmistada. Kiiruga sai vähemalt telefonihoidja külge pandud. Tegelikult ei olnud mul üldse mõtteski osaleda ja nädalavahetuse plaanides oli hoopiski niisama seda üritust vaatama minna ja sealt edasi Põlvasse motokrossile suunduda, kus oleks pidanud mu elukaaslane külgkorviga võistlema. Põlva jäi aga meie jaoks ära, sest korvipoiss pole operatsioonist veel piisavalt taastunud. Nii me kiirelt korrektuurid tegime, et ma siis võistlen hoopis ise! Polnud mul õrna aimu sellest roadbookist ega millestki, aga õnneks reedeõhtune 37 kilomeetrine proloog selleks oligi, et asi selgeks saada.
Startisin õhtusele katsele 18.13. Et osaleda, oli vaja telefon monteerida juhtrauale ja laadida alla spetsiaalne roadbook rally reader äpp, kus siis teejuhised muudkui jooksevad. Kiirelt tehti mulle umbes minutiline koolitus, aga osa infot jäi siiski vajaka äpi käsitlemisel.
Panin stardist minema – esimesena näitas, et 850 meetri pärast hoia vasakule, siis 150 meetri pärast ristmik ja sealt vasakule. Edasi 340 meetri pärast teelt maha paremale, siis 300 meetri pärast on kurv paremale, 300 meetri pärast kurv vasakule, 240 meetri pärast keera teelt maha väiksele metsateele ja kuskilt alates oli mul täiega error, sest ei tundunud, et see metsateeots kuidagi roadbookis oleva infoga ikka kenasti klapiks. Jäin endas kahtlema ja keerasin otsa ringi, et alustada uuesti maanteelt maha keeramise ristmikult.
Vajutasin seal igasugu nuppe, aga midagi ei töötanud ja roadbook jooksis aga muudkui oma juhistega edasi veel kaugemale. Ma pole eriline nutiinimene ja lihtsam tundus starti tagasi pöörduda, et uurida, kuidas ma saaks uuesti alustada. Tuli välja, et üle ekraani libistamine ei mõjugi, vaid “tulipite” ehk suunajuhiste peale tuleb toksata, et need kas siis üles-alla liiguks. Selleks tegevuseks olid tegelikult paljudel juhtraudadel suisa eraldi nupud, mis telefoniga ühenduses. Neid saab nii osta kui rentida. Olin end pannud lahjemasse turisti klassi, siis seal sisuliselt polegi neid nuppe väga tarvis, sest roadbook rullib ennast ise edasi kui autoscroll on peal, mis selles klassis on lubatud. Ralli klassis pead ise nuputama ja aru saama, kas oled õiges kohas ja kaarti edasi kerima õigel hetkel.
Edasi loe ajakirjast MotoSpirit https://motospirit.ee/kogemus-roadbook-rallylt-algul-paned-puusse-parast-juba-puude-vahel/
