Ja juba tuligi end Goa lennujaama suunas sättida, kauni ookeaniga hüvasti jätta ja Mumbaisse lennata. Mumbaisse jõudsime juba kell kaheksa hommikul, aga nagu ikka, hotellituppa pääseb enamasti alles kella kahest. Järjekordne magamata öö selja taga ei ole tegelikult üldse väga tore kuskil niimoodi üleväsinuna laokil olla. Õnneks saime oma kotid hotelli fuajeesse jätta ja püüdsime …
Tiheda laagrikava kõrvalt ei jäänud meil tõesti mahti kohaliku eluoluga väga tutvuda. Räägin Indiast nii palju kui seal koha peal tajusin ja nägin. Seal elab üle miljardi inimese ja olin valmis selleks, et inimesi saab kõikjal olema palju ja nad võivad olla üsna pealetükkivad ja tüütud. Aga India on väga suur riik, jõhkralt suur! Meie …
Ma mäletan, et see oli umbes augustis (2019), kui mulle jäi silma üks endise töökaaslase korraldatav Elulaager. Kui keegi veel ei tea, siis mulle lihtsalt kohutavalt meeldib reisida ja rännata, nii perega kui üksi. Ja veel meeldib mulle end panna mõnikord kohati ebamugavatesse olukordadesse, sundida end nö mugavustsoonist välja astuma, tegema midagi, mida ma pole …
Olen viimastel aastatel täheldanud, et ürituste korraldamine ei lähe enam nii loppelt kui varasemalt ja seda ennekõike just emotsionaalses vormis. Lisaks füüsilisele ja vaimsele tööle, pingutad asjade õnnestumise nimel väga palju ka emotsionaalselt ja tagasiside sealjuures on väga olulisel kohal. Kui tagasiside hoopis puudub, on see veelgi hullem, sest oled teadmatuses – ons kõik hästi …
juuni 2019 Mulle kohutavalt meeldib kui elus on spontaansust! Mõnikord meeldivad mulle plaanid ja tähtajad ka, aga vabadus teha kiireid ja ootamatuid otsuseid lisab elule mõnuga vürtsi. Ühel juunikuu õhtul ajasime Mürru rehe alt välja – oli teine kaks aastat seal nukrutsenud ja lubasime tal kopsud puhtaks köhida hoovis. Tekkis mõte, et läheks õige laupäeval moto-orienteeruma. …
Minu ustavaks ratsuks sai BMW GS310. Väga värske pill, ainult 1400 kilomeetrit sõitnud. Nagu juba varasemas postituses mainitud sai, siis küll meil ikka kulus aega seal rendipunktis selle soliidse härraga, et tsikkel koos üle vaadata ja mu asju kohvrisse pakkida. Suur tseremoonia oli ka tagatisraha koos ümbrikusse panemine, selle kinni liimimine, seejärel koos allkirjade kirjutamine …
Üheksanda augusti pärastlõunal oli meil lõpuks buss pakitud, kiired toimetused tehtud ja võtsimegi suuna Läti poole, et lihtsalt vähemalt paar päevagi pead puhata. Plaanisime kõik ööd bussis veeta, mille tarvis olid meil kodused mõnusad tekid-padjad kaasas ja lihtsalt kiirustamata kulgeda. Ma olen alati nautinud seda tunnet meie reisidel, kui saad juba üle piiri, siis hakkab …
Viimasel ajal tundub inimkond olevat muutunud kuidagi eriti jõhkraks ja õelaks. Igast sõnasabast haaratakse kinni ja tuntakse endid kuidagi väga torgatuna. Iga väiksemgi asi ärritab ja vajab koheselt erilist rünnakut, ehkki keegi polegi rünnanud. Ükspäev üks tuttav uuendas sotsmeedias oma kaanepilti, kus fotol olid kirjas: “Mis on veel võimalik? Kuidas saab veel paremini?” Enne mind …
„Ausalt, me ise ka ei usu, aga nii lihtsalt on, et Põrguliste sõidu traditsioon jätkub tõepoolest juba üheksandat aastat! Olgu see pühendatud kõigi hingelt väheke hullumeelsetele Põrgulistele ja off-roadi fännidele ilma kelleta säänset üritust ju lihtsalt polekski!“ http://krossirada.motomari.com/porgulised/ Jep, nii ta on, et saan juba üheksandat aastat kirja panna üleskutset tulla seda va meie Põrguliste …
Ilmus AjaLehes juuni 2016 AjaLeht Täpselt aasta tagasi 28. märtsil maandusid neli seljakotituristi soojas kevadises Kreekas, et kaks nädalat mööda Peloponnesose poolsaart ringi rännata. Täna on kuidagi väga paslik neid lugusid meenutada 🙂 Kreekaga meenub alati kaunis meri ja hõrgutav kohalik toit, võimsad mäed ja kohalikud loodusannid, ülisõbralikud kreeklased ise. Aga ka sealne majandusolukord, üleajavad prügikastid, …