Mäletate ma siin rääkisin oma kümneaasta tagusest unistusest ja jahusin elufilosoofiateemadel, et tuleb ikka ise oma laeva kapten olla? Tol hetkel ma blogipostis oma unistust ei lahanud, aga täna on see päev kätte jõudnud. Mis see unistus siis on, kuidas ma selleni jõudnud olen ja miks ma seda täita soovin? Minu teada pole ei mu…
Ma olin oma suhtes väga pikalt pere loomise vastu. Mul oli mingi kindel põhimõte sellest, et enne kui ma kellegagi pere loon, pean ma teda läbi ja lõhki tundma, nurki lihvima ja kaalutlema, et neid nurki, mida lihvida ei õnnestu, kas olen valmis nende nurkadega päriselt leppima. Samal ajal soovis mu kaasa aga juba ammu…
Mis nüüd siis maailmas juhtunud on? Mis õigupoolest lahti on? Kaua see jant veel kestab? Ilmselt pole ma ainus, kellel on hetkeolukorra pihta palju küsimusi, aga mitte ühtki vastust. Enamikku on tabanud koroonapaanika. Mul läheb ausalt öeldes süda juba pahaks selle peale, kui ma ainuüksi seda sõna kirjutan, mis covid19 viirust rahvakeeli tähistaks. Johhaidii ja…
Teate mis? Mul on üks unistus! See unistus on mind reaalselt painanud oma kümne aasta jagu! Aga see unistus on nii suur, et hirmuäratav on sellele mõelda ja ma olen selle ellu viimist kohutavalt kaua edasi lükanud. Küll ma olen veeretanud seda palli, aga kohe kuidagi pole edasiviivate tegudeni jõudnud. Nüüd ma läksin oma unistuse…
Reede hommikul õue minnes lõõritasid lõokesed taeva all. Hakkab elu selles igikestvas mudas ja vihmasajus vähe kevadisemaks kiskuma. Vähemalt kevade lõhna on juba küll aeg ajalt tunda, kahe takti aroomid on ainult veel puudu. Minu meelest on seda vihma ja sodi sealt taevast lakkamatult alla tulnud umbes septembri keskpaigast peale, sest sellest ajast alates on…
Ja juba tuligi end Goa lennujaama suunas sättida, kauni ookeaniga hüvasti jätta ja Mumbaisse lennata. Mumbaisse jõudsime juba kell kaheksa hommikul, aga nagu ikka, hotellituppa pääseb enamasti alles kella kahest. Järjekordne magamata öö selja taga ei ole tegelikult üldse väga tore kuskil niimoodi üleväsinuna laokil olla. Õnneks saime oma kotid hotelli fuajeesse jätta ja püüdsime…
Tiheda laagrikava kõrvalt ei jäänud meil tõesti mahti kohaliku eluoluga väga tutvuda. Räägin Indiast nii palju kui seal koha peal tajusin ja nägin. Seal elab üle miljardi inimese ja olin valmis selleks, et inimesi saab kõikjal olema palju ja nad võivad olla üsna pealetükkivad ja tüütud. Aga India on väga suur riik, jõhkralt suur! Meie…
Ma mäletan, et see oli umbes augustis (2019), kui mulle jäi silma üks endise töökaaslase korraldatav Elulaager. Kui keegi veel ei tea, siis mulle lihtsalt kohutavalt meeldib reisida ja rännata, nii perega kui üksi. Ja veel meeldib mulle end panna mõnikord kohati ebamugavatesse olukordadesse, sundida end nö mugavustsoonist välja astuma, tegema midagi, mida ma pole…
Nägin reede õhtul Külgkorvide & Quadide Karikasarja selle hooaja võistluskalendrit. Selle sarja kalendrit, mida aitasime alates eelmise aasta märtsist nõu ja jõuga käima lükata. Ja Aravetet hoolimata sarja peakorraldaja viimase telefonikõne ütlusest ja eelmise aasta lubadustest loomulikult sees ei ole. Kuna panustasime just korvide ja quadide sarja käimalükkamisse väga palju aega ja energiat, oleme päris…
Olen viimastel aastatel täheldanud, et ürituste korraldamine ei lähe enam nii loppelt kui varasemalt ja seda ennekõike just emotsionaalses vormis. Lisaks füüsilisele ja vaimsele tööle, pingutad asjade õnnestumise nimel väga palju ka emotsionaalselt ja tagasiside sealjuures on väga olulisel kohal. Kui tagasiside hoopis puudub, on see veelgi hullem, sest oled teadmatuses – ons kõik hästi…
