Tänavu saime krossiraja avada suhteliselt varakult, nii et esimesed treenijad olid rajal juba 15. aprillil. Ja esimesteks treenijateks sel aastal olid naised! Riin Mäesalu ja Krissu Konoplitski olid naised, kes 2021 hooajal esimesed jäljed rajale tegid. Mehed sõitsid aga autodega kohale ja kiibitsesid niisama raja ääres, et kannatab vist sõita juba küll jah. Vapratele naistele …
Mu elu on suhteliselt kaootiline, pean tegelema väga erinevate valdkondadega ja mitmete erinevate projektidega. Päeva esimeses pooles oled lastega, öö on magamata ja pärast kella viit tuled alustad oma tööpäeva (kui enamus inimesi tööpäeva lõpetavad), ja mõnikord sa lihtsalt vegeteerid. Nii palju asju on, mis vajavad tegemist, aga sul puudub konkreetsus millestki alustada. Praegugi – …
“Täitsa pelses, eksole!?” teatab mu varsti kolmeseks saav piiga kui tal tuli pähe mingi mõte, aga ilmselt jääb veel oskustest puudu, et seda teostada. Minule ta oma mõtet ei avalda. Aga enda pähe kargab muidugi see, et me lapsevanematena unustame kohati mõnes emotsionaalsemas situatsioonis oma kõnepruuki kontrollida. Ja väike armas papagoi juba ei unusta seda sulle …
Et oma majatagustes metsades midagi põnevat korraldada, oli meil mõttes juba palju aastaid. Kuidagi ei jõudnud me aga tegudeni, sest arvasime, et metsaomanik riik sellist mõtet nagunii ju heaks ei kiidaks ja eks krossirajaga on olnud pidevalt piisavalt majandamist, et pole jagunud seda võhma uusi asju algatada. Tänavusel hooajal polnud me krossirajal aga just väga …
Kevad algas krossirajal üsna hoogsalt ja mõnel päeval oli rajal suisa rekordiliselt treenijaid. See on üsna iga aastane teema olnud, et kevad algab hoogsalt ja siis tasapisi hakkab hoog raugema. Sel aastal aga jagus treenijaid maisse ja juunisse ja sisuliselt juuli keskpaigast on elu rajal olnud suhteliselt nullilähedane. Varasemalt on rajamelu vaibunud enamasti augusti teisest …
Kui me septembri teisel nädalavahetusel “Nägemata Eesti” sarja moto-orienteerumise etappi “Kesk-Eesti Tuur” korraldasime ja pärast starti võistlejatele kaarte kätte jagasin, tabas mind heas mõttes jõhker kadedusetunne. Viimati sõitsingi tsikliga aasta tagasi kui sama ürituse tarvis rada tegin. Kevad ja suvi läksid aga sel aastal raseduse lõpu, sünnituse, sellest taastumise ja tutika beebi taktis. Süda tilkus …
See, et meil oleks krossirajale tarvis mõnd kallurautot, on meil jutuks olnud juba mitu aastat, aga vahendeid pole selleks jagunud. Krossirajalt kaob pidevalt tonnide viisi materjali õhku – küll lendab see üle vallide, tiikidesse ja kuhu iganes. Vaadake kasvõi seda liivahunnikut, mis teil kodus tsiklit pestes motika alla maha jääb ja korrutage see mitmesajaga. Ehk …
Ükskord juhtus nii, et saime tuttavaks Liqui Moly maaletoojaga, kes meie üritusi väga lahkelt auhindadega kostitanud on. Samas on meil endilgi hunnikus igasugu motikaid, autosid ja muud tehnikat ja lisaks veel töökoda Aravete Motosalong, kus kõiksugu õlisid, määrdeaineid ja muid kemikaale tonnide viisi kulub. Senini olime tellinud ja ostnud kaupu väga erinevatest kohtadest ja proovinud …
Mõtlesin, et googeldan väheke ja leidsin ühe artikli aastast 2008, mis ilmus nii Auto Bild Eesti ajakirjas kui Järva Teatajas. Tol ajal jutustasin moto-orienteerumisest nii: Pärnumaal Jõesuu kandis korraldati motoinimestele mõeldud orienteerumisvõistlus Kõrtsitee. Kui üdini aus olla, siis esimese hooga ei huvitanud see võistlus mind karvavõrd. Aga tagantutsitaja tegi oma töö hindele «väga hea» (tervitused …
Kogu see lugu on lihtsalt niivõrd absurdne, et ei oskagi kohe kusagilt alustada. Kes vähegi kursis on, siis oleme Aravete krossirajal juba 11 aastat korraldanud Põrguliste sõite ja sel suvel on käsil juba 12. hooaeg. Kuidas see kõik alguse sai, olen juba varasemalt blogis kirjutanud. https://motomari.com/porguliste-metsasoidust/ Põrguliste Metsasõit ei ole meie silmis traditsiooniline motospordivõistlus, vaid …